Dreseni sõnul peaks otsus sündima juba lähinädalatel, arvestades, et pühapäevaks jõuab kevadel Pärnusse viidud Suur Tõll tagasi Tallinna.

Jäämurdja Admiraliteedibasseini asemel jäädavalt Pärnusse viimine on Dreseni sõnul välistatud.

"Meremuuseumi tulevikuvisioon näeb ette mõlema ajaloolise laeva, Suure Tõllu ja allveelaeva Lembit eksponeerimist koos, peale selle peaks siis väga palju olemasolevat lõhkuma," ütles Dresen, viidates väljakujunenud meeskonnale ja töökorraldusele.

Dreseni sõnul on esialgu veel lahtine, kus Suur Tõll pärast regatti endale ajutise asupaiga leiab. Üheks võimaluseks on tema sõnul piirivalve merebaas Koplis.

Ajutiselt suvepealinna viidud Suur Tõll lahkus teisipäeval Pärnu sadamast, et ilmestada 27. augustil Tallinna reidil seistes omanimelist regatti.

Muuseumlaev Suur Tõll viidi Pärnusse juuni keskel merepäevade korraldaja AS-i Vesivärav initsiatiivil.

Pärnu linnavalitsus on esitanud valitsusele taotluse laeva suvepealinna jätmiseks. AS-i Pärnu Sadam vana kaubalaevade kai võiks saada Suurele Tõllule sobivaks ja hästi ligipääsetavaks asupaigaks, ütles Pärnu linnavalitsuse pressiesindaja BNS-ile.

Dreseni sõnul on vaja Admiraliteedibasseini suuet Suure Tõllu jaoks ettevalmistamiseks vaid meetri jagu süvendada. Suudmest umbes 30-ruutmeetriselt alalt muda eemaldamine võtaks kolm-neli päeva aega ja läheks maksma 550.000 krooni, ütles Dresen.

Samas kinnitas AS-i Tallinna Sadam turundusdivisjoni direktor Erik Sakkov BNS-ile, et Suure Tõllu Admiraliteedibasseini toomine eeldab põhjalikke uuringuid ning kümneid miljoneid kroone maksvaid süvendustöid.

"Oleme olnud kogu aeg selle vastu, mitte põhimõtte pärast, vaid puhtalt pragmaatilistel kaalutlustel," ütles Sakkov. "Idee kui sellise vastu ei ole meil midagi, ka meil oleks nii atraktiivse asja üle sadama väravas hea meel."

Sakkov rõhutas, et Suure Tõllu jaoks on bassein liiga madal. Süvendamine ja sellega kaasnev kaide rekonstrueerimine läheks maksma umbes 60-70 miljonit krooni.

Dreseni sõnul ei oleks kogu basseini süvendamine ja kaide ümberehitamine Suure Tõllu sissetoomiseks vajalik. AS-i Tallinna Sadam koostatud eelarve on Dreseni hinnangul koostatud Admiraliteedibasseini aktiivsesse kasutusse võtmisega seotud ärihuve silmas pidades.

Sakkovi hinnangul on Admiraliteedibasseini kui meremuuseumi väitel ainumõeldava asukoha läbisurumisel tegemist Suure Tõlluga otseselt seotud väikse kildkonna isiklike huvidega.

Loogiliselt ja majanduslikult mõeldes peaks valitsus otsustamisel lähtuma Pärnu initsiatiivist ja suurest huvist ning Suurele Tõllule väga sobilikust, juba järele proovitud vabast kaikohast, lisas Sakkov.

Muuseumlaev Suur Tõll paiknes seni linnahalli kai ääres. Dreseni sõnul on linnahalli kai Suure Tõllu jaoks sobimatu sadamakoht, kuna laev on tormide eest kaitseta.

Meremuuseumi direktori sõnul ei ole laev tänu tugevale kerele õnneks viga saanud, kuigi torm on seda mitu korda räsinud.

Alates 1992. aastast on Suure Tõllu taastamisse paigutatud viis miljonit krooni. Tänavu sai Suur Tõll riigieelarvest 500.000 krooni puitteki renoveerimiseks. Kokku on laeva renoveerimiseks vaja vähemalt 15 miljonit krooni.

Jäämurdja Suur Tõll on ehitatud 1914. aastal, alus on teeninud tsaari-Venemaa mereväge, punaarmeed, Soome armeed ja Eesti mereväge.