Jaan Poska majast saab Tallinna uus esindushoone
Kadriorus jõudis lõpule ajaloolise Jaan Poska maja renoveerimine, millest saab uus Tallinna linnavalitsuse esindushoone.
1880. aastatel ehitatud, kuid viimasel kümmekonnal aastal kasutuseta olnud hoone renoveerimiseks kulus linnaeelarvest ligi 30 miljonit krooni. Esimene eestlasest Tallinna linnavolikogu esimees ning Tartu rahu allkirjastanud Jaan Poska elas Kadriorus asuvas majas elu viimased 13 aastat.
Avamine neljapäeval
Kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boriss Duboviku sõnul alustati taastustöid 2005. aastal, kui sooritati esimesed ekspertiisid. “Maja oli väga kehvas olukorras: ligi poole maja ulatuses olid kõik palgid mädanenud ning üks majanurk vajus nii palju, et ähvardas kokku variseda,” meenutas Dubovik. “Maja oli kümmekonna aasta jooksul üle elanud mitu tulekahju ning vihmaveest korralikult läbi ligunenud.”
Uue kuue saanud vana maja renoveeriti Henno Uuetalu projekti järgi ning sisekujunduse eest vastutab Maile Grünberg. Maja sisustamiseks telliti eelmise sajandi teise aastakümne stiilis mööblit ning mõningate tubade puhul võeti malli ka säilinud fotodelt.
Poska 8 asuvas majas hakatakse vastu võtma Tallinna linna kõrgeid külalisi ning mõnikord pakkuma ka kammerkontserte ja muid kultuuriüritusi. Linnakodanikule jääb avatuks maja tagumises osas asuv tuba, kuhu tehakse Poska muuseumtuba.
Seni kultuuriväärtuste ametile kuulunud hoone läheb käes-oleval kuul linnakantselei hoole alla ning pidulikult avatakse maja 24. jaanuaril.
Jaan Poska elulugu
•• 24. jaanuaril 1866 sündinud Jaan Poskast sai üks esimesi Vabadussõja järel omariikluse saavutanud Eesti suurkujusid.
•• 1904. aastal sai Poskast Tallinna linnavolikogu liige ning juba järgmisel aastal nimetati ta esimese eestlasena Tallinna linnavolikogu esimeheks. Tallinna linnapeaks tõusis Poska 1913. aastal ning oli selles ametis alles teine eestlane: talle eelnes Voldemar Lender, kes valitses linna 1906–1913.
•• Eesti omariikluse saavutamisel oli Poskal täita ülioluline roll, sest välisministrina juhatas ta sõjale lõpu pannud rahuläbirääkimisi. 15. detsembril alguse saanud Tartu rahukonverents venis piirivaidluste tõttu, kuid 31. detsembril jõuti siiski vaherahukokkuleppeni ning 2. veebruaril 1920 allkirjastas Poska Eesti esindajana Tartu rahulepingu.
