Jaan Tätte pälvis maineka preemia

Balti Assamblee kultuuriauhindade laureaadid pärjatakse 13. detsembril Varem pole seda kirjanduspreemiat pälvinud ükski näitekirjanik

Balti Assamblee maineka kirjanduspreemia sai tänavu näitekirjanik ja Linnateatri näitleja Jaan Tätte. Eesti, Läti ja Leedu ühisžürii otsusel sai Tätte kirjanduspreemia menukate näidendite “Sild” ja “Palju õnne argipäevaks” eest.

Žürii liige, kunstiteadlane Sirje Helme nimetas seda positiivseks pretsedendiks, sest siiani pole ükski näitekirjanik seda tunnustust pälvinud.

Žürii Eesti-poolne aseesimees Märt Kubo tõstis Tättet esile kui inimest, kes usub püsiväärtustesse ja oskab neid tänapäeva tekstidesse kirjutada.

Tunnustamiseks õige aeg. “Tätte on tugeva loomepotentsiaaliga, tagasihoidlik ja kena inimene. Väga tähtis on, et ta suudab neid väärtusi noorteni viia,” lausus Kubo. “Talle oli õige aeg anda preemia, sest ta kujundab ilma.”

Kubo lisas, et Tätte teoseid on lavastatud Lätis ja Saksamaal.

“Ta on kuidagi normaalne,” võttis Helme kokku Tätte tekstide sisu. “Inimene ei unusta ära, et ta elab sellel maakeral ja see maa tahab oma osa.”

Tätte on enda sõnul preemia saamise kohta kuulnud praegu vaid ähmaseid jutte. “Aga ega ma nii palju asju ka teinud pole, nii et ju ma oma näitemängude eest selle preemia sain,” ütles Tätte.

Armastatud näitleja ja näitekirjanik möönis ka ise, et ilmselt pälvis žürii tähelepanu tema mõttelaad, kuidas ta ligimest enda kõrval tähele paneb.

##Detsembri keskel ilmub ka Tätte näidendite kogumik.

Helme ja Kubo nentisid, et kui Läti ja Leedu üritavad preemiaid anda elutöö eest, siis Eesti on alati toetanud pigem loometee tipus olevat ja suure tulevikuga kandidaati, kes annab edasi reaalse hetke sõnumi.

Soov tuua värkust. Kunstikategoorias oli üks nominent Marko Mäetamm. “Tahtsime selles mõnevõrra seiskunud ja igavas Balti regioonis esitada just kunstniku, kes käsitleb uusi kunstitegemise viise ja kes on hästi esinenud,” märkis Kubo.

Ta lisas, et Läti lobby tulemusena võitis selles kategoorias aga 80. eluaastale liginev Birute Baumane panuse eest maalikunsti arengusse, silmapaistvate professionaalsete saavutuste, soolonäituste ja autobiograafilise teose “Ma elan” eest.

Teadusauhind anti käesoleval aastal Leedu kulturoloogile professor Algirdas GaiĻutisele kunstisotsioloogia-alase esseekogumiku “Pilguheit” eest. Eesti teaduskategoorias kandidaati ei esitanud.

Balti Assamblee kultuuriauhind jagatakse kirjanduse, kunsti ja teaduse valdkonnas, iga valdkonna auhind koosneb 5000 euro suurusest preemiast (80 000 krooni), tunnistusest ja auhinnakujukesest.

Laureaadid pärjatakse 13. detsembril Riias.