Jaani kiriku teenistused kolivad Nigulistesse
Tallinnas Vabaduse väljaku ääres asuvas Jaani kirikus peeti esmaspäeval viimane kontsert-jumalateenistus, kirikus alanud remont kolib koguduse tegevuse mai lõpuni Niguliste ja Rootsi Mihkli kirikusse.
“Loodetavasti jõuavad ehitajad 15. maiks restaureerimisega ühele poole ning 1. juunil saame kogudusega taas värskeilmelisse kirikusse tagasi tulla,” ütles Jaani koguduse peaõpetaja Jaan Tammsalu.
Tavaliselt käib Jaani koguduse 12 000 liikmest pühapäevastel jumalateenistustel ligi 500 inimest. Juba 139 aastat on inimesed harjunud hommikul kell kümme algava jumalateenistusega. “Õnneks saavutasime väga hea kokkuleppe Niguliste kiriku juhtidega ja saame pühapäeviti samal ajal jätkata,” rõõmustas Tammsalu.
Niguliste mahutab koos lisatoolidega veidi üle 300 külalise, seda võib huvilistele isegi väheks jääda. Sealsete kultuuriväärtuste säilitamiseks palutakse kõigil tulijatel eriti talvel oma üleriided garderoobi jätta, et säiliks kindel õhuniiskuse tase. Kui jumalateenistused viiakse üle Niguliste kirikusse, siis matmised, ristimine ja nädalasisesed üritused toimuvad Rootsi Mihkli kirikus.
Kiriku restaureerimiseks välja kuulutatud riigihankekonkursi võitis OÜ Tarrest Ehitus. Kõigepealt viiakse kirikust restaureerimisse pingid, seejärel lammutatakse kogu põrand, mida on üle 1000 ruutmeetri. “See on 30–40 sentimeetrit keskele kokku vajunud, sest hoone ehitati omal ajal vallikraavi tammevaiadele. Praegune Jaani kirik on tõesti kreenis,” muigas Tammsalu.
Seestpoolt remonditakse kogu kirik – põrandatesse paigaldatakse kolm kilomeetrit küttetorusid, pingid värvitakse roheliseks ja seinad tumehalli asemel helekollaseks. Laed puhastatakse ja lubjatakse valgeks. Orelit juba restaureeritakse ning üle 2000 orelivile on Saksamaale uuendamisele viidud. Muusikariista hakatakse üles panema alles pärast kiriku siseremondi lõppu niiskustaseme langedes. “Peamiselt puidust koosnevat orelit ei saa panna kohe samasse ruumi, kus on äsja valatud 120 kantmeetrit betooni,” nentis vaimulik. Kohal käinud Saksamaa orelimeister pakkis kiriku uue oreli remondi ajaks hermeetiliselt sisse. “Ta ise kinnitas, et tahab esimeseks advendiks ka vana oreli kirikus taas mängima saada,” ütles Tammsalu.
Välisilme ei muutu
Õpetaja Tammsalu sõnul on Jaani kiriku remondi näol tegemist üsna harukordse juhtumiga, kus nii riik kui ka linn on otsustanud kiriku ja orelite remondiks minevad toetussummad kogudusele üle anda. “Seekord korraldas kogudus ise riigihanke ja 22 miljoni krooni suurusest projektist kannavad nii kogudus, linn kui ka riik kolmandiku,” ütles Tammsalu. Hetkel on ligi 8 miljoni kroonisest omafinantseeringust olemas vaid 3 miljonit, kuid inimesed on aasta-aastalt üha lahkemalt annetama hakanud ning vabatahtlikke toetajaid on liikmete hulgas paari tuhande ringis. Koguduse aastane käive on keskmiselt 1,5–2 miljonit krooni, seetõttu julges kogudus võtta puuduva osa ja linna poolt lubatud summa ulatuses pangalt laenu.
Tammsalu sõnul jääb paarikümnest miljonist kroonist kogu hoone täielikuks kordategemiseks siiski väheseks. Esialgu tuleb loobuda näiteks hoone välisilme kohendamisest.
Jaani kirik
140 aastat vana kirik ja kogudus
•• Tallinna Jaani kiriku ehitamise otseseks ajendiks oli tõsiasi, et traditsiooniliselt Eesti kogudusele kuulunud Püha Vaimu kirik linna ajaloolises keskuses jäi 14 000-liikmeliseks kasvanud kogudusele väikeseks.
•• Raha kogumist uue kiriku ehitamiseks alustati juba 1851. aastal. Jaani kirik ehitati kubermanguarhitekti August Gableri projekti järgi aastatel 1862–67. Ehituse algjärgus oli kõige raskemaks tööks vundamendi rajamine endise vallikraavi pehmesse pinnasesse, mistõttu maasse rammiti kümneid jämedaid tammetüvesid.
•• Kiriku ehitusstiil lähtub Tallinna hilisgootikast ja hoones on pealinna vanim eestikeelse kirjaga kirikukell (1872).
•• 1869. aastast pärineb Gustav Normanni orel, mille August Terkmann 1913. aastal ümber ehitas. Praegu orelit restaureeritakse.
•• Altarimaal “Kristus ristil” on Peterburi kunstide akadeemia akadeemikult ja professorilt Karl Gottlieb Wenigilt (1830–1894).
•• Jaani kirik ja kogudus pühitseti sisse 17. detsembril 1867.
Allikas: “Entsüklopeedia Tallinn”
