Jaanuari neljas nädal: Lõoke ja päikesesammas
Aga teate, küllap on loodusel õigus raevukas olla, ega me pole ta vastu ju nii head olnud. Ja kõige imelikum ongi see, et just ilm, mitte seadused, sundisid sel aastal näiteks puiduvarujaid järgima aastatuhandete vanuseid tavasid. Õige puulõikuse aeg algab järgmisel nädalal! Mikk Sarv ütleb, et vanarahvas pidas lehtpuude langetamisel parimaks veebruaripäevi, mil vana kuu sirbina paistab, ning okaspuude langetamiseks noore kuu sirbina paistmise aega. Lisaks oli vaja põhja- või kirdetuult, mille suunas puud tuli langetada.
Linnud
Keskpäeval aknast välja vaadates tundub, et nüüd on saabunud tõeline vaikne linnutalv. Kuid hommikuhämaruses ja õhtu hakul käib toidumaja juures tõeline sihvkatrall – nüüd on lisaks 13 rasvaantsule lisandunud ka põhjatihaste kolmik ja puukoristaja, sinitihaseid tuli ka käputäis. Lisaks sinitihaserohkusele on nüüd kuuseladvad täis ka konksnokalisi kuuse-käbilinde, annab Enn Vilbaste Pärnumaalt teada. Aga Tõrvas nägi Olev Merivee hoopis üht valget sorti rohevinti: “Lindudele pandud sihvkade juurde tuli teiste seas täna taas (käis ka eelmisel talvel mõned korrad) albinismi tunnustega rohevint!” Ah jaa, Kabli rannas oli hiljuti veel päris suvi – nädal tagasi kuulis Aivo Klein seal põldlõokest laulmas.
Imetajad
Metsad on jääd täis ja pole siis imestada, kui kuuvalgetel öödel aknast välja vaadates märkad, kuidas kits maasikapeenart kraabib või jänes rohumätta moodi lumehange lahti harutab. Loomad tulevad “koju kätte”, võib kõnekeeles öelda – isegi neile inimestele, kes täiskuuöödel unenurru lasevad, on hommikuti lumevaibal kõik puhasvalgel näha. Aga nurrumise aeg on nüüd ka ilveseisandatel, suured kassid on armuvalu hakul. “Metsast kostab ilveste kräunumist, lumi on nende jälgi täis, territooriumi märgistamine käib täie hooga,” teab Enn Vilbaste.
Taimed
Tagantjärele imestan, et mulluse suve tooniandvamad õievärvid olid tõepoolest peamiselt kollane ning lilla – ja nüüd ongi kõhuhädade korral kollane ning kerge külmetuse puhul lilla õietee au sees. Aga mida näljaurbi täis sanglepad ja sügisene tõruderohkus meile öelda tahavad…
Muu loodus
Küllap on kõige imelikum praegu see, et kui siin Vilusis paugub 15-kraadine pakane, siis Tallinnas on sula... ja meri lahti. Aga rõhkkondade pidev vaheldumine paneb ka meie katuselt lume aeg-ajalt kolinal alla kukkuma. Ometi on nüüd lõpuks ka maa külmunud. Arne Ader ütleb, et maa külmus eelmise nädala alguses silmanähtavalt – kuni 20 cm ühekorraga. Peipsile tekkinud jää jättis aga pika-pika pikilõhe, mis siit aknast paistis tumesinise ja hirmuäratavana. Nõrk jää ja tuisulumi on selle nüüdseks peitnud. Kuid mis saab neist, kes sikuskat leotama lähevad? Kindlasti püüavad piirivalvurid praegu rohkem kalamehi kui kalamehed kalu. Gennadi Skromnov ütleb: “Kalu püüa jõgedest – räimetükiga saab püüda lutsu, madalamatest kohtadest sõnnikuussiga särge. Jõeforell koeb.”
Lumine vaimupuhastus!
Kui mu kaheaastane tütar
Aotäht sel aastal esimest korda lund nägi, siis kahlas ta mõnuga kõige suuremasse lumehange, heitis kõhuli ning keerles ja pöörles seal kilgates mõnuga. Tee sinagi nii – raputa endalt lumekristallide vahel kogu vaimne reostus. Eelkõige tahaksin seda soovitada poliitikutele. Kui muidu häbenete, siis pärast sauna on lumehanges püherdamine ka teile lubatud.
