Jaapanlaste külaehitus Kadrinasse tekitab hirmu

Kadrina vallas on kogutud üle 200 allkirja Jaapani ärimehe Toshio Kawabe plaani vastu, kes tahab mõisa ligidusse ehitada tornelamu, karstialale elamurajooni ja allikarohkesse vääriselupaika spaa.

Kawabe on Virumaal Kadrina ümbruses ostnud eri firmade vahendusel üle 300 hektari maad ja plaanib välja arendada kõrgklassi puhkepiirkonna Jaapani pensionäride jaoks. Lisaks eramutele on kavandatud täiskasvanute kool, tervisekeskus, kauplused, golfiväljak ning muu eluks ja puhkuseks vajalik. Kokku on planeeritud luua Kadrina valda elamistingimused kuni 500 inimesele. Hõbeda küla veerele peaks kerkima 123 eramut.

“On mõistusevastane, et eestlastele nii iseloomulikku hajakülla kerkib linnak, mille ehitamine võib tuua etteaimamatut kahju loodusele ja inimestele. Kutsun Hõbeda ja ümberkaudsete külade elanikke põhjalikult järele mõtlema ja selle kuurordi ehitamisega mitte ühinema,” teatab oma avalikus kirjas Tiiu Lausmaa, üks protestijatest.

Talunik Gunnar Kask, kelle naabrusse peaks jaapanlaste küla kerkima, on närviline ja murelik. “Teha karstialale puurkaev, arusaamatu! Mis saab meie kaevude veest?” küsib ta. Kask näitab jaapanlaste linnaku serva jäävat soostunud allikaala. “Ja kujutage ette, et siia planeeriti spaad ja parkimisplatsi,” lisab Kask.

Spaa vääriselupaika

Hõbeda küla lähedase elamurajooni piiresse jääb 1,6 hektari suurune allikarohke vääriselupaik. “Tegemist on loodusliku alaga, mida ei ole kraavitatud. Tänu sellele on säilinud looduslik veereÏiim ning eripärane elukeskkond,” selgitas Lääne-Viru keskkonnateenistuse looduskaitse peaekspert Riina Pomerants.

Eesti üks tuntumaid veestiku uurijaid Hella Kink rõhutas, et kuna uuselamurajooni piirkonnas on põhjavesi looduslikult kaitsmata ning maa täis karsti-alasid, allikasoid ja allikaid, või-vad rajatised mõjutada veereÏiimi ehitusalast märksa kaugemal. Praeguseks on algatatud ehitusala keskkonnamõjude strateegiline hindamine.

Detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku arutelu järel loobusid kinnisvaraarendajad spaast ning lubasid keskkonnateenistusega sõlmida ka vastava lepingu.

Tornelamu mõisaaeda

Vohnja mõisa ümbrusse kavatseb Kawabe rajada golfikeskuse, infokeskuse, hotelli, konverentsikeskuse, ostukeskuse, polikliiniku ja turvakeskuse.

“Lükkasin eskiisprojekti tagasi, kuna muinsuskaitsealuse mõisa ligidusse oli planeeritud tornelamu,” selgitas muinsuskaitseameti Lääne-Virumaa vaneminspektor Anne Kaldam. Hõbeda küla elamurajooni projekt pole veel Kaldami kätte jõudnud. Seal vajavad kaitset arheoloogiamälestised.

Kawabet Eestis esindav Erja Järvis on üllatunud kohalike ägedast protestist. “Midagi pole põhjust karta, nad isegi ei tea, mida nad kardavad. Me teeme sinna vaid mõnikümmend maja ning just meie projekt teeb sealse, veidi uimase elu väärtuslikuks ja kiireks,” selgitas Järvis.

Järvis leiab, et nad ei ole looduskaitse vastu patustanud. Ta ütles, et Kawabe maadel oleva vääriselupaiga kohta ei teavitanud neid keegi. Segadus spaa ümber tekkis seetõttu, et projekteerijad kiirustasid projekti avalikustamisega.

Projekteerija esindaja, AVR Projekti arhitekt Raul Kull ütles, et vääriselupaiga piirkonda spaa ehitamine oli tellija soov. “Just tellija peaks olema kursis sellega, millised piirangud tema maadel on, meile antud lähteülesandes polnud piirangutest sõnagi,” ütles Kull.

Samas tunnistas Kawabet esindav Järvis, et nad pole tõesti jõudnud kohalikke elanikke kavandatavast piisavalt teavitada. “Peame PR-töö käsile võtma, kavas on üks piknik,” selgitas ta.

Toshio Kawabe tegevust on kontrollinud kaitsepolitsei. “Meie poole pöördus isik, kes viitas võimalikele seaduserikkumistele mainitud ärimehe tegevuses. Kaitsepolitsei kontrollis väljatoodut, kuid ei tuvastanud tema tegevuses meie uurimisalluvusse kuuluvaid seaduserikkumisi ning mingit kriminaalmenetlust ei alustatud,” selgitas komissar Henno Kuurmann.

Kunstnike küla rajamine takerdus

•• Toshio Kawabe kava rajada Läänemaale Rohuküla lähedale 70 eramu, kortermajade ja näitusehoonetega nn kunstnike küla on takerdunud, sest naabrid

kavandavad veevärgi, kanalisatsiooni ja puhastusseadme rajamist.

•• Jaapanlase 17 hektari suurune küla meenutab mahajäetud paekarjääri kõrgete mullavallide, aukliku paeklibuse tee ja paari metsaveerde unustatud traktoriga. Iga krundi juurde veeti mullu sügisel vee- ja kanalisatsioonitorud, kuid külal pole puurkaevu ega puhastusseadet. Omanikku Eestis esindav Erja Järvis ütles, et kulunud on miljoneid kroone.

•• Järvis selgitas, et töö jäi seisma võimaluse pärast teha naabritega koostööd. Jaapanlase üks naaber, päris Pusku lahe äärde jääva maa omanik Heino Maripuu on hakanud eestvedajaks, et rajada ümbruskonna kinnisvaraarendajatega ühisveevärk ja kanalisatsioon koos puurkaevu ja puhastusseadmega. “Kui igaüks hakkaks oma reovett Pusku lahte suunama, saaks sellest teine Haapsalu laht,” põhjendas Maripuu huvi ühise lahenduse otsimisel.

•• Erja Järvise sõnul on Kawabe külasse enamik krunte müüdud. Krundiomanikud on peamiselt välismaalased, kes käivad Eestis mõne korra aastas. Nende seas on ka jaapanlasi.

•• “Osa neist on endale Tallinna korteri ostnud ja tahavad nüüd maale maja ehitada,” ütles Järvis. Krundid on väikesed, peamiselt 1000 ruutmeetri kanti. Järvis on varem öelnud, et rajatav elurajoon esindab uut elamisstiili. Need majad pole ei suvilad ega kodud, pigem on tegemist kunstnike külaga, kuhu tuleb elanikke üle maailma.

Lehte Ilves, Lääne Elu

Kawabe: jaapanlased unistavad oma maast

Anneli Ammas

Jaapanlase Toshio Kawabe soov on pakkuda oma rahvuskaaslas-tele võimalust Eestisse elama tulla ning ta ei tee seda enda sõnul sugugi mitte raha pärast.

•• Miks peaks jaapanlased tahtma tulla Eestisse maad ja maju ostma ning siia elama?

See on väga lihtne mõte: meil on üle 60-aastaseid eakaid inimesi 25 miljonit ning igal aastal lisandub sellele üks miljon. Paljud lähevad mõneks ajaks välismaale elama – Uus-Meremaale, Austraaliasse, Kanadasse. Neil on piisavalt raha ja nad tahavad elada eri moel. Need inimesed on elanud Jaapanis väga rasketel aegadel pärast sõda. Nad on töötanud väga kõvasti ja muutnud Jaapani selleks, milline meie riik praegu on. Nad tahavad vanas eas lõpuks puhata ja lõõgastuda.

•• Kas neil on ka mujal oma külasid nagu te Eestisse kavandate?

On küll. Populaarne on jaapanlaste seas ka Hispaania.

Aga need on soojad paigad! Siin ei ole niisugust kliimat!

Tean, aga osale jaapanlastele meeldib selline kliima. Käisin läbi palju maid ja Eestis tundsin, et siin tahaksin ka ise elada ja et see on riik, kus jaapanlastel võiks olla hea. Eesti inimesed on olemuselt jaapanlastega väga sarnased. Nad tulekski aastas kuuks-kaheks siia elama ning läheksid siis jälle Jaapanisse või mõnele teisele maale. Tulin ise siia, et äri teha, aga mul on juba piisavalt raha, mistõttu mõtlesin, et võiksin teha midagi ka meie vanade inimeste heaks. Ja tean, et ma isegi olen ühel päeval eakas ja tahaksin siis siin elada.

•• Ja jaapanlased sooviksid siin maad ja maja ka lausa omada?

Meil Jaapanis on inimestel suur soov omada maad, mitte seda rentida.

•• Ja teil pole kõigi jaoks piisavalt maad?

Jah. Me vajame maad. Enamik inimesi mõtleb, et omada maad tähendab võimalust hoida raha kindlas kohas ning seda oma lastele ja lastelastele pärandada. Enamik pensionäre on Jaapanis rikkad inimesed ja siia tuleksid just heal järjel inimesed, mitte vaesed. Praegugi on Eestis kaheksa inimest Jaapanist, kes on Läänemaal Ridalas arendatavas külas maad ostnud. Neile meeldib siin väga ja nad on siin juba korduvalt käinud.

•• Kas jaapanlased Eestist üldse teavad midagi?

Nad ei tea Eestit. Tõsi, nüüd tänu sumomaadleja Barutole on Eesti tuttavam. Saatsin alustuseks ise inimestele kirju ja kutsusin projektiga ühinema. Keegi ei vastanud. Sain sellest aru, sest nad ei teadnud Eestist midagi. Hakkasin internetis oma väljaannet tegema, mis tutvustab Eestit ja minu kavasid siin. Ühel hetkel hakkasid jaapanlased siia tulema. Sel nädalal ilmus jaapani keeles minu raamat Eestist.

•• Millest te seal kirjutate?

Veerand raamatust on minu lugu, veerandile olen pannud kokkuvõtte oma kuukirjadest, mida Eesti eluolust olen Jaapanisse saatnud. Veerand raamatust on turismiinfo ja viimane veerand minu projektidest Eestis.

•• Kui huvitatud on jaapanlased Ida-Euroopast?

Ida-Euroopa pole populaarne. Üks jaapanlanna, keda tean, elab Bulgaarias ja ta hakkas jaapanlasi Bulgaariasse kutsuma nagu mina siia.

•• Kuidas tal läheb?

Ei tea, aga arvan, et sealne elu-stiil ja elustandard ning võõras keel ei sobi jaapanlastele.

•• Kui kallis on Jaapanis maapiirkonnas maa?

Jaapanis on see umbes 5000 krooni ruutmeeter ja see on üsna odav maa. Siin maksab ruutmeeter umbes 150 krooni.

•• Te hakkate siia küladesse siis väikest Jaapanit ehitama?

See on nagu suvemajade rajoon, mida kasutavad Jaapani inimesed. Mul pole midagi selle vastu, kui seal elaks ka teistest rahvustest inimesi.

•• Kuidas te ette kujutate: kas jaapanlased hakkavad ka kohalike inimestega suhtlema?

Tahan teha väikseid koole, kus jaapanlased õpetavad huvilistele eri asju ja nii ka suheldakse omavahel. Seda mudelit on mujalgi kasutatud.

•• Millal jaapanlased siin tõesti hulgakesi elama hakkavad?

Kolme aasta pärast. Aga kui kohalikud inimesed ei taha mind siia, siis võin igal hetkel oma projektid katki jätta.

•• Kas te saate aru, et teie kavad muudavad väga suuresti kohalikku elukeskkonda?

Mina arvan, et see mõjub Eestile hästi ja siiani on ka Kadrinas vallavalitsuses ja vallavolikogus minu plaanidesse hästi suhtutud. Mõned on ikka vastu ka.

•• Inimesed on Eestis harjunud elama hajaasustustena ja teie plaan on talude vahele tihe küla ehitada. Nende elu muutub pärast seda vägagi!

Suhtun loodusesse väga hoolikalt. Aga siia ei tule ju väga palju inimesi elama! Ma mõistan, et kohalikud inimesed armastavad rahulikult ja vaikselt elada. Ja kui nad ei taha mind sinna, siis võin igal hetkel lõpetada.