Jäätmekeskus küüditab Pääsküla prügimäelt kümmekond asukat
Eile oli kümmekond viletsa väljanägemisega ja kurnatud inimest veel mäel, oma kuute meenutavates ajutistes elupaikades lahkumiskäsu ootel. Eilseni ei olnud prügimäe elanike olemise või mitteolemise vastu huvi tundnud ükski linna esindaja.
Eesti Päevaleht Tallinna pärimise peale vastas linnavalitsuse meediaosakonna töötaja, et prügilaasukate probleemidega tegeleb ainuõigusega Tallinna Jäätmekeskus.
Kuhu mäelt minnakse, prügila asukad kolimispäeval veel ei teadnud.
Keegi pole kurtmas käinud
Mäel kümme aastat vastu pidanud seitsme lapse ema Galina (45) ja tema kaaslane Saša (42) ei uskunud, et nende saatus kedagi huvitab.
“Viisime juba tekid ja seljariided metsa ära. Ootame praegu, millal Reinu-nimeline peremees tuleb ja mida ta ütleb. Kui tullakse ja öeldakse, et tuleb kohe minna, siis läheme. Kui siia metsa ei tohi minna, siis läheme kaugemale metsa,” viipas sinise passi omanik Galina käega.
Sašal dokumendid puuduvad. Jõelähtme prügilasse nad kolida ei taha ja oletavad, et ju peab hinge sees hoidmiseks mööda prügikaste käima hakkama.
Prügimäge haldava Tallinna Jäätmekäitluse AS-i juhatuse esimees Rein Pillerpau kinnitas eile õhtupoolikul, et samal õhtul prügimäe asukaid keegi kaikaga ära ajama ei lähe, kuid lahkuda tuleb neil mõne päeva pärast siiski. Pillerpau lubas õhtusel Nõmme linnaosavalitsuse koosolekul prügilaelanike probleemi üles tõsta.
Nõmme linnaosa vanem Hanno Pevkur sõnas, et hakkab prügimäe elanike probleemiga tõsisemalt tegelema järgmisel nädalal, kuna linnaosa valitsus polnud probleemist teadlik.
“Niipalju, kui mina olen asjast kuulnud, on neil seal mingisugune pealik, kes nende eest kostab. Kahjuks ei ole mul veel tema nime ega andmeid. Kui õnnestub kokku saada ja välja selgitada, millised on nende inimeste probleemid, saab hakata neile lahendusi otsima. Praegu võtan mina asja nii, et kuna nad ise oma probleemidega meile pole tulnud, siis järelikult neil probleeme pole,” sõnas Pevkur.
Ootab uut surmalainet
“Prügimäel suri viimase talve jooksul palju inimesi: külma kätte, alatoitlusesse ja rämpsalkoholi tarvitamisse.
Varsti sureb neid veel, nüüd juba lihtsalt näljasurma ja peavarju puudumise pärast,” ennustas lähedal elav majaomanik, end kümme aastat prügilast metallikorjamisega elatanud Aleksander, kes enda kinnitusel juhtumisi mäele tuttavate käekäigu vastu huvi tundma tuli.
Aleksander pakub oma majapidamises peavarju kümnele mäelt pärit asotsiaalse kalduvusega inimesele. Loomulikult mitte niisama – endised prügimäelased maksavad talle öömaja eest. Kes korjab prügikastidest pudeleid, kes käib hooajatöödel.
“Igavesti see loomulikult kesta ei saa, ükskord pean ma neile öömaja ikkagi üles ütlema, ehkki südant ei ole inimesi tänavale ajada,” lausus Aleksander mõtlikult.
Prügimäe elanikud suhtlevad omavahel tihedalt. “Me istume igal õhtul siin koos. Sööme kõik koos ja jagame, mida on. Kui kusagilt taarat leiame, siis ostame leiba ja vürtsikilu. Vahel talvel teeme suppi,” viipas Galina mäe otsas asuvale hurtsikukülale.
“Ega enne külma ei juhtu nendega midagi. Nad tegelikult ei elagi seal mäe otsas, nad ise ütlesid mulle,” väitis Tallinna Prügila AS-i juht Rein Pillerpau.
