Jäävangis Vormsi saarel napib süüa
Vormsi elanike toiduvarud kahanevad, suhkur ja viin on saare poodidest juba lõppenud, kuna jäätee on lagunenud ning praamid saarele veel ei pääse.
"Päris tühi pood veel pole," kinnitas Hullo kaupluse müüja Alla Lääts, "kuid näiteks suhkur on kõigis kolmes saare poes otsas."
Müüja sõnul ei ole nende poes enam müügil ka naturaalseid lihatooteid, nagu vorstid ja viinerid, järele on jäänud vaid konservid. "Puudust tunneme veel piimatoodetest ja jahust, ka viina ei ole," loetles ta. "Saatsime oma kaubavedaja saare lattu komandeeringusse, uurimaks, milliseid kaupu tuleks kindlasti tellida."
ülestõusmispühade ajal puudus vormsilastel ühendus mandriga hoopiski, sest 4. aprillil suleti ametlikult auke täis ja veega üleujutatud jäätee. Alates 8. aprillist hoiab Vormsi ja mandri vahel ühendust vaid RAS Saarte Liinide mootorsaan.
Saan sõidab Rohukülast välja kell seitse hommikul ning juba tunni aja pärast peab ta alustama tagasisõitu. Vallavanem Ene Sarapuu sõnutsi ei ole võimalik selle sõiduvahendiga päeva ajal enam üle mere sõita - ilm läheb sulale ja jää ei kanna.
"Hommikul, kui veel sulale ei ole läinud, võib saarelt ka jalgsi Rohukülla minna," lausus vallavanem, kelle teatel kulub niimoodi mandrile jõudmiseks paar tundi.
Saan toob ainult lehti ja leiba
Mootorsaani taha kelgule mahub aga ainult paarsada kilogrammi kaupa, mistõttu 331 vormsilast saavad praegu mandrilt vaid ajalehti ja kolm korda nädalas leiba-saia - 100 pätsi korraga.
Kui toiduaineid veeti viimati saarele aprilli alguses maastikuautodega üle jäätee, siis bensiini toodi mandrilt 25. jaanuaril, mil sõitis viimane praam.
Sarapuu sõnutsi on bensiini vaja eelkõige kohaliku piima vedamiseks juustuvabrikusse, mis on Vormsi ainuke toiduainetööstuse ettevõte. Vallavanem nentis, et saare rahvale Vormsil valmistatud ainulaadne nn küpsetatud juust eriti ei meeldi. "Enamik toodetust läheb saarelt välja müügiks ning juust oleks vaja mandrile viia," ütles ta, lisades, et äravedamist vajab ka talvega kogunenud prügi.
Kaubavahetuse taastamiseks Vormsi ja mandri vahel on kaalutud praamiliikluse taastamist jää lõhkamise abil, samuti helikopteri ja hõljuki kasutamist.
Saaremaa laevakompanii Põhja-Liinide direktor Vello Heinmets kinnitas, et praam oma jõuga veel jääst läbi murda ei suuda.
"Proovisime 5. aprillil Rohukülast oma kõige tugevama kõrglaid-tüüpi praamiga Vormsi poole jääst läbi murdma hakata," meenutas Heinmets, "kolme ja poole tunniga suutsime aga edasi liikuda vaid 600 meetrit."
Praam sõidaks Vormsile nädal aega
Vormsi ja mandri vaheline laevasõidutee on kohati vaid 3,6 meetrit sügav ning Heinmetsa teatel peaaegu põhjani külmunud. Kahe sadama vahelise 12 kilomeetri pikkust teed sõidaks praam tema hinnangul praegu nädal aega.
"Sellisel jää murdmisel ei ole mõtet, sest praami tunni omahind on 3000 krooni, lisaks veel hilisemad remondikulud," selgitas laevakompanii direktor.
Praamiliikluse taastamine oleneb Põhja-Liinide direktori sõnutsi ilmast. "Kui tuleks tõsine läänekaarte torm, mis vett Läänemerre juurde tooks, hakkaks jää pragunema," selgitas Heinmets, kelle andmetel on veetase meres praegu 35 sentimeetrit keskmisest allpool. Viimastel päevadel puhunud ida- ja kirdetuuled tema hinnangul jääd hapramaks ei muuda.
Samas hoiatas Heinmets, et läänetorm võib kuhjata jää Hiiumaa ja Saaremaa juurde ning sulgeda nende saarte ja mandri vahel ühendust pidavad praamiliinid.
Põhja-Liinide direktor pakkus praamiliikluse taastamiseks välja jää lõhkamise.
Hädas aitavad hõljuk ja helikopter
Lõhkamist ei poolda aga Läänemaa tuletõrje- ja päästeameti direktor Aivar Nuudi.
"Lõhkamise ettepanek on ebareaalne, sest jää kipub ju liikuma," leidis Nuudi, kelle hinnangul maksab mandrilt Vormsile viiva 10 meetri laiuse tee jaoks jää purustamine üle 90 000 krooni. "Hädaolukorras võiks saarele kaupa viia helikopteriga, mille lennutund maksab 6000 krooni," pakkus Nuudi oma lahenduse.
üheks võimaluseks Vormsile toiduaineid viia on kasutada hõljukit. Mereinspektsiooni Läänemaa osakonna juhataja Meelis Kausteli sõnul on 300 kilogrammise tõstejõuga ning kolme-nelja inimest mahutav hõljuk mõeldud siiski väga äärmuslike olukordade jaoks. "Kui leib lõpeb või inimene jääb haigeks, siis sõidame sellega välja," tõi Kaustel näiteks.
Rootsi päritolu õhkpadjal liuglev hõljuk võib sõita 20 sentimeetri kõrgusel nii maa, mere kui jää kohal. Selle sõiduvahendi sõidutunni maksumust ei osanud Kaustel nimetada. Ta mainis vaid, et pesuvanni meenutav plastikust sõiduk ise maksab 240 000 krooni.
Samas lausus Kaustel, et hõljukis ei ole sugugi mugav sõita, sest see on pealt lahtine ja tal puuduvad pidurid. "Hõljuk on üsna labiilse käitumisega ja seetõttu tuleb tema juhtimisega harjuda," märkis Kaustel, kelle sõnutsi saavad mereinspektsiooni Läänemaa inimesed sellega juba hakkama.
Vallavanema hinnangul pole aga saarel veel hädaolukord. "Näljas pole praegu keegi," kinnitas ta.
VICTORIA PARMAS
