Jahiloomi hakatakse uut moodi loendama
Metsloomade loendusel minnakse Eestis üha rohkem üle ruutloendusele, kuid kõrvuti uue meetodiga jäävad kasutusele ka vanemad, juba tuntud loendusvõtted.
Traditsioonilisi loendusvõtteid kasutava Rakvere Jahindusklubi juhataja Enno Vilepill ütles, et tänavu märtsis, mil metsas veel rohkesti lund, on loendus hõlpsam ja täpsem.
Ka kinnitas Vilepill, et aruannete esitamine jürikuu alguseks ei tekita neile raskusi, näiteks söötmiskohtades metssigu jälgides ja loendades saab teada päris täpsed andmed.
Riigijahimaadel metsloomade loendusega seotud jahimajandustalituse tööjuht Ahto Elmi rääkis aga, et nemad ruutloendust juba katseliselt kasutavad, kuid asi on veel harjutamisjärgus.
Lääne-Virumaa keskkonnateenistuse jahindusspetsialisti Leo Bergströmi sõnul on jahimeestele loenduse vormid välja jagatud ja 1. aprilliks peavad need tema käes tagasi olema.
Ruutude valiku mudel peab olema võimalikult mitmekesine, hõlmana lisaks metsadele ka jõe- ja järveääri, samuti metsaservi põldude ja kultuurrohumaadega.
Metsloomad pole ketis ja päris täpseid andmeid nende kohta on raske saada, mõningane ümardamine on siin paratamatu. Oluline on, et saadud andmete järgi ei toimuks üle- ega alaküttimist.
Võimalik eksimise protsent jääb alati püsima, seda eriti laialt liikuvate suurkiskjate, nagu ilves ja hunt puhul, sest nemad vajavad eluspüsimiseks ja toidu otsimiseks võrdlemisi suuri maa-alasid ja neid võidakse lugeda topelt.
Ka on mõnede ulukite arvu kasulik näidata suuremana, kui on tegelikult, samas on ulukeid, mida loendatakse ilmselt alla, nagu näiteks metskitsed ja koprad.
Kõige enam probleeme on huntidega, sest nende laskmine on väga rangelt limiteeritud. Et mujal Eestis on neid juba lubatud hulgal maha kõmmutatud, siis on väga raske meie maakonnas rohkesti koeri murdnud võsavillemi tabamiseks luba saada.
Suurkiskjate uurija Peep Männil ütles, et karude, huntide, ilveste puhul kasutatakse aastaringselt toimuvaid vaatlusi, see tähendab erimetoodikat, kuid jahimehed märgivad nende rendijahialadel pesitsevad suurkiskjad ka tavalistesse aastaloendusandmeisse.
Ruutloendust kasutatakse Eestis juba Valga-, Rapla- ja Läänemaal. Laialdaselt on see meetod levinud Soomes ja Venemaal.
