„Hüvitusfondi põhieesmärk on kahjude ennetamise motiveerimine ja kahjustuste tekke korral nende rahaline kompenseerimine,” ütles jahimeeste seltsi tegevjuht Hegne Lump. „Maaomanikele tekiks selge kompensatsioonide saamise alli­­kas, mistõttu jääksid ära nende ja jahimaade piirkondade kasutajate vahelised õigusvaidlused.”

Talunikud on poolt

Seega saaksid plaanitavast hüvitusfondist kompensatsiooni taotleda kõik need, kelle kartulisaak on metssigade roaks langenud, või siis need, kelle metsanoorendikel on ulatuslikku hävitustööd teinud põdrad või kelle mets on kuivanud koprapaisutuste tõttu.

Idee järgi hakkaks raha fondi laekuma jahimeeste iga-aastastest maksetest ja osaliselt ka jahipiirkonna kasutusõiguse tasust, mille riik praegu täielikult oma taskusse paneb.

Oma jahipiirkonnas tegutsevate jäägrite panus fondi sõltuks sellest, kui palju ulukikahjusid selles piirkonnas esineb. Võimalikult madal taks motiveeriks neid nn nuhtluselukaid rohkem küttima. Vastasel korral tuleb neil lihtsalt rohkem maksta. Kahjukannatajad peavad hüvitamise korral arvestama ka omavastutusega. Täpsetest arvudest ja summadest ei tahtnud Lump rääkida, kuna üksikasjad tahetakse täpsustada siis, kui keskkonnaministeerium fondi loomise heaks on kiitnud.

Samuti toetavad jahimeeste ettepanekut Eestimaa talupidajate keskliit, Eesti põllumeeste keskliit ja erametsaliit, kes on keskkonnaminister Jaanus Tamkivile saadetud sellesisulisele ühispöördumisele alla kirjutanud.

Keskkonnaministeeriumil jahimeeste ettepaneku suhtes veel lõplikku seisukohta ei ole. Nii jäi ka minister Tamkivi oma kommentaarides lakooniliseks, kuid suhtus ettepanekusse positiivselt. „Uus jahinduse kontseptsioon näeb ette tugevamaid lepingulisi suhteid maaomanike ja jahimeeste vahel. Ka ulukite tekitatud kahjude hüvitamine on eelkõige maaomanike ja jahimeeste kokkuleppe küsimus,” ütles Tamkivi. „See on igati tervitatav mõte, kui jahimehed koos maaomanikega moodustavad sellise fondi ja see võiks toimida ilma riigi abita.”

Kohus: kütid on seatempude eest vastutavad

•• Tänavu aprillis andis Viru maakohus õiguse ühele Alajõe kandis elavale naisterahvale, kes oli jäägrite süül ilma jäänud oma kartulisaagist.

•• Jahimeeste naabrusse rajatud söödapõldude pärast mitu aastat kahju kannatanud naise kannatus katkes, kui metssead mullu tema kahel korral maha pandud kartuli jäägitult nahka panid. Jahimehed käisid kohal tunnistamas, ent kahju hüvitamisest ei tahtnud kuuldagi. Kohus leidis, et kahju hüvitamise nõue on põhjendatud.

•• Ida-Viru jahimeeste seltsi väitel ei ole metssigade arvukus Alajõe jahtkonnas kunagi maksimumpiiri ületanud, ent kohtule selle kinnituseks mingit tõendit ei esitatud.

•• Seltsi esindaja seisukohaga, et naine ei olnud oma kartulipõldu piisavalt kaitsnud ega ümber põllu tara püstitanud, kohus ei nõustunud.

•• Kohus leidis, et abinõud, mida ta oma põllu kaitseks oli rakendanud – pidevalt mängiv raadio, lint põllu ümber ja hernetont –, oleksid olnud küllaldased, kui jahimehed ei oleks kartulipõllu lähedale söödaplatsi rajanud.