Jaht Vene spioonidele läks lahti ka Suurbritannias
Ajalehe Times andmetel otsib Briti eriteenistus MI5 praegu taga lausa 20 Vene salaagenti. London on juba mitu aastat kinnitanud, et Vene luuretegevus Suurbritannia pinnal on saavutanud uuesti külma sõja aegse tipptaseme. Viis aastat Londonis elanud Anna Kuštšenko-Chapmani vahelejäämine New Yorgis on andnud ka vägagi konkreetsed juhtlõngad.
Külm sõda ei ole taastunud, sest kuigi Moskva on Vladimir Putini juhtimisel juba aastaid selle nimel pingutanud, ei pea ei London ega Washington Venemaad oma peamiseks vastaseks. Aga spionaažis nähakse endiselt tõsist ohtu riiklikule julgeolekule.
Eksabikaasa pajatab
Briti spioonijahi keskmesse on sattunud just 28-aastane punapea Anna Kuštšenko-Chapman, kelle ilmselt värbas tema isa, varem Kenyas, viimati aga Zimbabwes resideerinud diplomaat ja staažikas KGB töötaja Vassili Kuštšenko. Just vene keelt kõnelev Zimbabwe ärimees nimega Ken Sharpe oli see, kelle rahaga sai Anna Londonis priiskavat seltskonnadaami elu elada.
Anna eksabikaasa Alex Chapman on praegu peamine infoallikas. Anna oli vihjanud, et tema isa on olnud KGB töötaja, ka kohtus Alex Chapman oma äiaga pulmareisil Zimbabwesse 2002. aastal. Alex on jõudnud anda juba mitu intervjuud ja viis tundi tunnistusi ühele MI5 ametnikule.
Kui arvestada, et just Vassili Kuštšenko tutvustas Zimbabwes oma tütrele Ken Sharpe’i, venelannast kõhutantsijaga abiellunud skandaalset ärimeest, on üsna suur võimalus, et Venemaa luureteenistus kasutas Sharpe’i kinnisvarafirmat kui mitte Briti võimu järele nuhkimiseks, siis vähemalt rahapesuks. Sharpe on aga lähedalt seotud Robert Mugabe despootliku režiimiga.
Neli aastat tagasi Annast lahku läinud Alex on temaga hiljemgi kontaktis olnud ja jõudnud talle isegi juba New Yorgi vanglasse helistada. Alex Chapman on kinnitanud, et Anna vangistamine tuli talle ootamatult, kuigi mitte väga suure üllatusena. Londonis elades ei pruukinudki Anna veel spionaažiga tegeleda, kuid arvestades isa kontakte on tema spiooniks värbamine enam kui loogiline.
Anna (üürikest aega ka Alex) olid Londonis firmas nimega Southern Union Ken Sharpe’i palgal. Nüüd aga eitab Sharpe igasugust kontakti selle firmaga. Isegi firma Dublinis resideeriv registreeritud juht Steven Sugden eitas sidemeid firmaga. Ometi vahendas Anna selle kaudu mitmemiljonilist rahavoolu Londonisse.
Ka on Anna enda nimele registreeritud riiulifirma saanud Vene riigilt otse ühe miljoni dollarilise rahasüsti, teab Daily Mail. Anna asutatud kinnisvarafirma veebileht domdot.ru oli internetis näha veel eile.
Kuid Londonis oli tal kahtlasi sidemeid. 2007. aasta võidupüha tähistamiseks korraldas Venemaa saatkonna ja Briti õukonnaga lähedastes sidemetes Eugene Kasevin (olnud ka uudisteagentuuri Interfax palgal) vastuvõtu Thamesile ankrusse jäetud laeval, kuhu oli kutsutud ka Anna. Annal oli seal arvukalt võimalusi luua sidemeid Londoni City äriringkonnaga. Briti võimule teeb seda enam muret, et Annale oli jõutud juba anda Suurbritannia kodakondsus.
Spioonimängud kolmes riigis
•• Alex Chapmanile jäi meelde ainus kohtumine äiaga Zimbabwes. Äi oli kohe hakanud umbusklikult pärima, mida Alex venelannast ja üldse Venemaalt tahab, justkui oleks kahtlustanud spiooni hoopis Alexis. Vassili Kuštšenko oli hirmuäratav mees, kes ei usaldanud kedagi, ei tutvustanud väimehele ühtegi oma majas viibinud külalist ja kel oli kogu aeg sõiduvalmis kaks autot: üks maja ees, teine maja taga.
•• 2009. aastal New Yorki siirdunud Anna jäi USA võimude tähelepanu alla tänavu jaanuaris. Ta käis igal kolmapäeval kohtumas ühe Venemaa ÜRO-esinduse töötajaga ja võttis teadlikult vastu võltspassi FBI agendilt, keda pidas Venemaa diplomaadiks. Nüüd ootab Anna spioonikahtluse pärast New Yorgis kohut.
Rimington: loomulikult nad nuhivad meidki
•• Endine Briti eriteenistuse MI5 juht Stella Rimington kinnitas ajalehele Daily Telegraph, et Venemaa luuretegevuse hoogustumine Suurbritannia pinnal on juba ilmselge. KGB on küll laiali saadetud, kuid selle järglasorganisatsioonid on võtnud üle kõik vahendid ja lähevad isegi kaugemale kui KGB oma viimastel tegevusaastatel. Aleksandr Litvinenko surm näitas, et Venemaa luure ei kohku isegi mõrva ees.
•• Briti eriteenistused peavad spionaaži endiselt suureks ohuks, kuigi 88% MI5 eelarvest kulub terroristide jahtimisele. Venemaa luuretöötajaid on Suurbritannias asuvates diplomaatilistes esindustes aga vähemalt sama palju kui külma sõja ajal. Briti võim on kindel, et riigis tegutseb salaja lausa 20 riigi luureagente.
•• Ajakirjanikele on teinud üksjagu nalja külma sõja aegsed luurenipid, mida nüüd USA-s tabatud spioonid kasutasid – näiteks nähtamatu tint. Rimington kinnitab aga, et just elektrooniline infoedastus oli viga, mis võimaldas FBI-l neile jälile jõuda.
•• Rimington meenutas, kuidas omal ajal käisid N Liidu esinduste sõjaväeluure töötajad avalikes raamatukogudes kopeerimas asju, mida nad edastasid Moskvale kui ülisalajast luureinfot. Seega polevat olnud ime, et KGB ei suutnud hoida ära N Liidu lagunemist.
