„Kinnistu sundvõõrandamine võtab minu teada Tallinnas aega minimaalselt üheksa kuud, aga oleme optimistlikud, sest see on kümne aasta jooksul ainus ja esimene tõeline edasiminek,” ütles 16 aastat Jakob Westholmi gümnaasiumi direktorina töötanud Kalle Niinas aastaid Eesti evangeeliumi kristlaste ja baptistide koguduse liiduga peetud maavaidluse kohta, mille taga on seni seisnud kooli tuleviku­plaanid.

Möödunud kevadest saati ootas kesklinnas Paldiski maanteel, A. Adamsoni ja Kevade tänava vahel laiuva 1,4-hektarise maatüki detailplaneering Harju maavanema Värner Lootsmanni heakskiitu või tagasilükkamist, sest avalikul väljapanekul ei suutnud linn kõigile vastuväidetele rahuldavaid lahendusi pakkuda.

Novembris tegi Lootsmann positiivse otsuse kooli kasuks ja leidis, et avalik huvi kaalub üles kooliga maalapi pärast vägikaigast vedanud Eesti evangeeliumi kristlaste ja baptistide koguduse liidu (EEKBL) soovi saada maatükk endale tagasi, nõutud summas kompensatsiooni või sobiv asenduskrunt. Linna pakkumist hoonestusõigusele Mustamäe tee 59 kinnistul pidas Allika kogudus ebasobivaks.

Kogudus üllatunud

Maavanema heakskiit tähendab, et on võimalik algatada sundvõõ­randamine ja pärast seda saab kool asuda ammu plaanitud tegevuskava ellu viima. EEKBL-i peasekretäri Erki Tamme sõnul tuleb selline uudis liidule täielikuks üllatuseks. „Ma ei saa aru, miks linn sel juhul meiega ühendust võtnud ei ole,” ütles Tamm.

Praeguste plaanide kohaselt alustab kool Kevade tänava kinnistul ühtsena 2010/11. õppeaastat. Selleks ajaks valmiks koolimaja juurdeehitus, kus asuvad algklassid ning töö- ja tehnoloogiaõpetuse klassid. Juurdeehituseks plaanitud kohal asub praegu kahekorruseline põlenud ja täielikult amortiseerunud puitmaja, mille omanikuga jõuti samuti alles mullu kokkuleppele, et linn annab asemele Sakala 14 asuva kinnistu.

Juurdeehitusega samaks ajaks tahetakse valmis jõuda kooli staadion, mille ehitustööd 2000. aastal endiste omanike ja nende järeltulijate kasuks tehtud kohtuotsusega ootamatult pä­rast valgustuse rajamist peatati.

Praegu paneb koolimaja erilisse olukorda tõik, et ametlikult puudub koolil oma krunt. Seetõttu võib sisuliselt igaüks kooliõues peremehetseda, näiteks sinna oma auto parkida. „Oleme kogu kooliga siin justkui peo peal. Juba seetõttu oleks vaja territoorium aiaga ümbritseda,” tõdes direktor Niinas.

Koolipere tunneb end lõhestatuna

•• Praegu asub kool kahes hoones, kooli juhtkonna sõnul lõhub selline olukord koolipere ja õpilaskonna ühtsustunde. Praegu käivad kooli 1.–5. klassid koolis Luise 38 asuvas majas. Viimastel aastatel on Kassisaba ümbruskonda ehitatud uusi elamuid ja märgata on õpilaste arvu järjekindlat suurenemist.

•• Rajatava juurdeehituse ruume saaks kasutada asumielanike huvikoolituseks: klassiruumis võiks korraldada kursusi, kasutada saaks ujulat ja spordisaali, ringauditooriumis aga korraldada loenguid või kinoseansse.

•• Haridusamet on varem kinnitanud, et linn on valmis jätkama J. Westholmi gümnaasiumi staadioni ehitust ja alustama juurdeehituse planeerimist kohe, kui maaküsimused on lahendatud.

•• Koolidirektor Kalle Niinasel on kahtlused: mis saab plaanidest siis, kui saab tõeks haridusminister Tõnis Lukase põhikoolide ja gümnaasiumide lahutamise plaan? „Sel juhul muutuks juurdeehitus mõttetuks,” märkis ta. Herbert Johansoni 1940. aastal valminud funktsionalistlikku koolimajja, kus õpivad 6.–12. klassid, mahuks ligi 600 õpilast.