Jäljed, mis võivad muuta meie ja teie maailma
Kaitsepolitsei on tunnistanud, et suudab ka Skype’is peetud kõnesid pealt kuulata. Vajaduse korral on võimalik profileerida ka inimese delikaatseid isikuandmeid.
Käite poes, arsti juures või reisimas, ikka ja alati jääb teist maha jälg, mida halvemal juhul saab teie vastu kasutada. Leebemal puhul jäädvustub see info lihtsalt andmebaasidesse ja registritesse ning kui küberpätid neisse ei tungi, siis arhiveerub andmestik miljardite muude „klikkide” seas.
Jälg, mida tavaline inimene endast iga päev kõikjale jätab, on märkimisväärne. Tihtipeale imestatakse, miks (elektroonilisse) postkasti potsatavad erinevate firmade reklaamid. Kust nad minu aadressi said? Ma ei ole nendega kunagi tegemist teinud. Aga olete, sest mängisite aegu tagasi mõnda tarbimismängu, jättes lugemata peenes kirjas teate, et mängija andmeid võib edaspidi kasutada mõnes edaspidises otsepostitus- või, mis veel hullem, mõne kauba telefonitsi või uksele müümise kampaanias.
See võib riivata privaatsust, mis on tingitud küll peaasjalikult enda lollusest, kuid ei ole kindlasti nii hull, kui teada saada, et olete päevast päeva luubi all telefoni ja internetti kasutades, poes käies – ja me ei räägi antud juhul turvakaameratest –, ID-kaardiga allkirjastades või pangakaardiga siin-seal makstes.
Ühtki nn maadevahetuse kohtuprotsessi kangelast ei oleks pidanud sekunditki pealt kuulama, sest igaühest neist võiks väikese vaevaga koostada profiili, mis annab inimesest, tema harjumustest, liikumistrajektoorist, tutvus- ja sõpruskonnast ning tervisest täiusliku pildi. Neid siiski kuulati, sest profiilist väljaloetud võimalik info ja kahtlused vajasid tugevamaid tõendeid.
Või nagu ütleb kaitsepolitseiameti ohvitser Tõnu Miilvee Tiit Pruuli raamatus „Antiliibanon 2011” Liibanoni pantvangikriisi esimestel tundidel kolleegidele: „Võtke siis nende inimeste taustad algosadeks lahti. Peale selle, mis nende Facebooki kontodel kirjas on, huvitab mind eelkõige see, mida nad sinna kunagi ei kirjuta.”
Raha ja telefonikõned
Niisiis, käite poes. Kui olete linnainimene, siis maksate tõenäoliselt deebet- või krediitkaardiga. Jälg jääb pangakontole. On näha, millist kaubandusketti või poodi eelistasite ning mida võisite osta, kui tegemist oli juhtumisi mõnda spetsiifilisemat kaupa müüva poega. Kui kasutate seejuures kliendikaarti, siis ongi selge, mille eest täpselt maksite. Samasugune loogika kehtib ka veebipoodidest või välismaal kauplustest ostes. Pangakontole jääb jälg.
Kui ostsite apteegis, siis ilmselt vajate tervisele mingisugust turgutust. Kui kasutasite ka apteegis kliendikaarti, siis on ka must valgel näha, mis teile tõenäoliselt vaevusi põhjustab. Võib-olla olete hoopis matkaja-tüüpi reisija või on teil koduloomi… Võimalusi, kuidas kaardiga makstes inimese harjumusi ja tõekspidamisi tuvastada aitav jälg maha jätta, on lõputult.
Tõenäoliselt kannab suurem osa inimesi alati mobiiltelefoni kaasas. Mobiiltelefon saab levi mastidest. Mastide järgi on võimalik telefoni asukohta positsioneerida. Näha, kas olete parasjagu kodus või hoopis kaugel maakodus või mujal. Liigute enda harjumuspärasel marsruudil, aga teete teinekord kõrvalepõikeid, näiteks satute tööasjus välismaale. Sideoperaator vahetub, kuid jälg jääb, mis riigis olete ja kus seal liigute.
Mobiilsidefirmade esindajad ei soovi öelda, mitu kõne või andmesideseanssi iga päev Eestis tehakse. Ärisaladus. Ka Elioni andmed jäävad saladuseks. „Minutite kohta on statistikast meelde jäänud, et ööpäevas tehakse kõigi kolme operaatori võrgus kõnesid kokku 12 miljonit minutit,” lisab EMT avalike suhete juht Kaja Sepp.
Põhimõtteliselt on Eestis võimalik ka võrgust täiesti väljas olla: vanglates; kohtades, kuhu mobiilivõrgu signaal ei jõua – näiteks sügavad maa-alused keldrid –, samuti võib tugijaamade kauguse ja signaali nõrkuse tõttu mobiili- ja internetilevi tükati puududa mõnes asustamata piirkonnas. Piiräärsetel aladel võite ka võõrriigi mobiilivõrku sattuda ja seeläbi Venemaa või Läti operaatori kaudu helistada. Eelkõige paneb see põntsu rahakotile. Jälg jääb niikuinii, ükskõik, millist operaatorit kasutades maha.
Digiallkirjad ja tervis
ID-kaart on saanud üha populaarsemaks dokumentide allkirjastamise vahendiks. Ka allkirjastamisest või näiteks panka sisselogimisest jääb jälg. Vajaduse korral on võimalik tuvastada ka see, millele allkirja andsite. Millise tehingu ID-kaardiga pangas kinnitasite? Ostsite väärtpabereid? Liigutasite 200 eurost suuremat rahasummat? Kellele? Milline seos on rahasaaja ja maksja vahel, on edasise analüüsi küsimus. Teistpidi, kui saajagi on võetud luubi alla, pole rahaliigutamise põhjuse teada saamine tuumafüüsika.
Samuti saab ID-kaarti kasutada kliendikaardina, ühistranspordi piletina ning valimistel. Kliendikaardi süsteemi on rakendanud näiteks Apollo raamatukaubamaja ja Edelaraudtee. Reisidokumendina ei suuda aga ID-kaardi mugavust miski asendada.
End e-riigina esitlevas Eestis toimib digiretsept – äärmiselt mugav, kui süsteem muidugi töötab – ja eTervis. Seda viimast praegu eriti aktiivselt ei täideta, kuid teatud juhtudel on see delikaatsetest isikuandmetest pungil.
Digiretsept seevastu algusaegade tõrgetest hoolimata viimasel ajal toimib. See on jälg meie kõigi tervisehädadest. Retseptiga kirjutataksegi välja ravimeid, mis ei ole käsimüügis. Mille valesti manustamisega võib kaasneda oht elule ja mille toime on arst patsiendile varem täpsemalt lahti seletanud.
Mõistagi on võimalik ka välja raalida inimese interneti kasutamise harjumused. Milliseid veebikülgi kasutate? Mida neil netikülgedel teete? Kas ainult suhtlete või laadite ka mingisugust infot alla? Kui laadite, siis millist? Mida selle infoga edasi teete? Kas paljundate või kasutate ainult oma tarbeks?
Kaitsepolitsei suudab osa Skype’i kõnesid pealt kuulata. Advokaat Raivo Laus küsis maadevahetuse protsessil, kas kaitsepolitseis kasutatav pealtkuulamissüsteem töötab ka Skype’i puhul. Kapo tehnikaspetsialist Janis Kahar kinnitas, et „kui on tegemist SkypeOut- või SkypeIn-numbritega ja see on pandud meie pealtkuulamissüsteemi, siis jah”. Prokurör Inna Ombler täpsustas, et maadevahetuse kriminaalasjas ei kuulatud Skype’i kaudu kõnesid pealt.
Anonüümsust pole
Meie internetist läbi põimunud maailmas on raske jääda anonüümseks. Isegi sularaha kasutades peate selle kusagilt välja võtma, sest naljalt enam palkade maksmist ümbrikus ei praktiseerita. Riiklikud toetused, pensionid, abiraha liigub ainult pankade kaudu. Võite ju sularaha palgapäeval pangast tervikuna välja võtta ja mõelda, et olete „luubi alt” väljas, kuid kassas makstes, mõnda kliendikaarti kasutades, arsti juures käies või mobiiltelefoni kasutades on ikkagi võimalik jälg maha jätta.
Tänavu mai lõpus, kui peaminister Andrus Ansip tekitas furoori sõnadega, justkui võidaks teatud inimeste telefonikõnesid pealt kuulata kogu aeg, ning kaitsepolitseiamet kiirustas Ansipi segasevõitu sõnumit ümber lükkama, andis valitsusjuhi erakonnakaaslane Rait Maruste mõista, et telefonikõnede pealtkuulamine ei olegi kõige suurem patt. Kellegi telefonikõnede personaalseks pealtkuulamiseks peaks kapol olema kohtuniku luba.
Varjatud jälgimine ja info kogumine, mis toimub julgeolekuasutuste seaduse alusel, jääb avalikkuse, sealhulgas kohtulikust ja poliitilisest kontrollist väljapoole ehk teisisõnu: me ei saa sellest teada, kinnitas Maruste toona.
Varjatud jälgimise ja teiste toimingute puhul, mis riivavad inimeste põhiõigusi oluliselt vähem kui pealtkuulamine, ei nõua seadus kohtu luba sõltumata sellest, kas tegemist on teabe kogumisega kriminaalmenetluse seadustiku või julgeolekuasutuste seaduse alusel.
Kadri Paas, vabakutseline ajakirjanik
Isikutuvastus ja allkirjadAntud on kümneid miljoneid digiallkirju
Alates esimese ID-kaardi väljastamisest 2002. aastal on 500 000 inimest oma isikut elektrooniliselt tuvastanud kokku vähemalt 131 miljonit korda. See teeb iga kasutaja kohta keskmiselt vähemalt 260 isikutuvastust.
Kümne aasta jooksul on 500 000 inimest andnud 78 miljonit digitaalallkirja ehk iga kasutaja kohta keskmiselt 156 digitaalset allkirja. Märtsi lõpu seisuga on Eestis välja antud 1 317 983 unikaalset ID-kaarti ja elamisluba.
Viis aastat tagasi tõid AS Sertifitseerimiskeskus ja EMT turule Mobiil-ID teenuse, millega saab tõendada isikut ja anda digitaalset allkirja mobiiltelefoni vahendusel. 30 000-st Mobiil-ID omanikust 80% kasutavad seda aktiivselt. Allkirjastamist ja autentimist tehakse ühes kuus ühe isiku kohta keskmiselt 30 korda. Kõige rohkem kasutatakse Mobiil-ID-d pangateenustes. Eelmisel aastal andis riik Mobiil-ID-le riikliku isikutuvastuse staatuse ja viimastel riigikogu valimistel andis 1,9% e-valijatest hääle just Mobiil-ID abil.Tasub teadaKolme kuuga peeti 718 miljonit minutit kõnesid
Statistikaameti andmeil ulatus mobiilikõnede kogupikkus tänavu esimeses kvartalis 718 miljoni minutini, mis on 17 protsenti enam kui mullu.
Lühisõnumeid saadeti esimeses kvartalis 75,7 miljonit.
Tavatelefonide kasutus väheneb. Riigisiseste algatatud kõnede maht oli esimeses kvartalis 183 miljonit minutit ehk ligi üheksa protsenti väiksem kui aasta tagasi samal ajal.
Mobiilivõrkudesse helistati kvartali jooksul tavatelefonidelt 18 miljonit minutit ja rahvusvaheliste kõnede maht oli 25 miljonit minutit. Lisaks tehti esimeses kvartalis 45 miljoni minuti jagu internetivõrgul põhinevaid telefonikõnesid.Mida seadus kaitsebIsikuandmete kaitse seadus
§ 4. Isikuandmed
••Isikuandmed on mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need on.
Delikaatsed isikuandmed on:
••poliitilisi vaateid, usulisi ja maailmavaatelisi veendumusi kirjeldavad andmed, välja arvatud andmed seadusega ettenähtud korras registreeritud eraõiguslike juriidiliste isikute liikmeks olemise kohta;
••etnilist päritolu ja rassilist kuuluvust kirjeldavad andmed;
••andmed terviseseisundi või puude kohta;
••andmed pärilikkuse informatsiooni kohta;
••biomeetrilised andmed (eelkõige sõrmejälje-, peopesajälje- ja silmaiirisekujutis ning geeniandmed);
••andmed seksuaalelu kohta;
••andmed ametiühingu liikmelisuse kohta;
••andmed süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist.Kommentaarid Arvuti jälgib üldist kaarditegevust
Mart Siilivask
Swedbanki pressiesindaja
Meil pole mingit vajadust jälgida klientide igapäevaoste, küll aga jälgib arvuti näiteks klientide kaarditegevust üldisemalt. Ja kui seal avastatakse mingeid anomaa-liaid (inimene on sooritanud oste Eestis, aga järsku tulevad tehingud Taimaalt), siis annab süsteem teada, et tegemist võib olla ohustatud tegevusega, ning kui see on massiline, siis võidakse ka klientidega otse kontakti võtta ja üle küsida, kas nemad ise ikka on nende tehingute taga.
Kaarel Kuusk
politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja
Politsei- ja piirivalveamet võib analüüsida elektroonilistest jälgedest kogutud informatsiooni näiteks kriminaalmenetluse raames. On võimalik telefoni pealt kuulata, teha kõneeristusi ja omanikupäringut, analüüsida arvutis leiduvat infot jne. Oluline on märkida, et kõiki jälitustegevuse meetodeid saab rakendada vaid raskemate kuritegude uurimisel ja seda tehakse vaid siis, kui muude meetoditega ei ole võimalik kuritegu avastada. Pealtkuulamisluba saab prokuratuur taotleda kohtult. Väär on seega mõneti leviv arusaam, et politsei või mõni muu asutus kuulab kedagi suvaliselt ja kontrollimatult pealt.
Triin Toome
Selveri kliendikommunikatsiooni spetsialist
Analüüsime kogutud informatsiooni üldiseid suundi, mitte üksikisiku tasandit. Näiteks kaardimaksed on meie jaoks ebaisikulised ja me ei tea nimeliselt, kes on mida ostnud. Info analüüsimiseks on spetsiaalne programm. Vastavalt sealt saadud infole teeme sooduspakkumisi ja kampaaniaid.
Regina Salmu
EMT pressiesindaja
EMT ei tegele mobiili kasutavate inimeste jälgimisega. Küll aga jälgime tugijaamade summaarseid koormuseid, et paremini optimeerida oma võrgu ressursse, st pakkuda suuremat ressurssi seal, kus seda enam vajatakse, ja vastupidi.
