Jänes ajab ERSO pankroti äärele
Avalikud murekirjad kultuuriminister Laine Jänese haldusalast pole vist enam mingi üllatus. Eile rullus kultuuriringkondade telgitagustest Eesti laiema avalikkuse ees lahti järjekordne jama, kus ministeeriumiga põrkub sügavatesse probleemidesse mattunud esindusorkester ERSO.
Riikliku sümfooniaorkestri direktor Andres Siitan saatis minister Jänesele ning samal ajal meediaväljaannetele mitmeleheküljelise avaliku pöördumise, milles maalitakse värvikas pilt orkestri näitel kultuuriministeeriumi alluvuses toimuvast.
Lühidalt heitis Siitan Jänesele ette järgnevat: kultuuriminister otsustas aasta eest elukutselise kontsertkoori moodustamise nimel liita ERSO kui orkestriga Eesti Rahvusmeeskoori (RAM) ja ansambli Hortus Musicus. Kuid reformi elluviimise alates hakkasid ministri lubadused aina murenema – küll jäeti uus organisatsioon ilma lubatud kontserdipaigast, siis jagati ühinenud kollektiividele erinevaid palgalubadusi. Kõik see põhjustas selliseid hõõrdumisi, et minister muutis meelt ja pööras reformi tagasi.
Vahepeal aga oli ERSO ministri idee tõttu kandnud teisi kollektiive endaga liites ning kontsertkoori luua püüdes hulganisti kulutusi. Kuid kui RAM ja Hortus Musicus ERSO alt taas ära viidi, jättis see orkestri eelarvesse katmata augu. Nüüdseks on olukord selline, et aasta lõpuks ületavad orkestri kulud tulusid eeldatavasti kolme miljoni krooni eest.
Kuid Siitani kirja märkimisväärseim tähelepanek seisneb selles, et sel ajal, kui ministeerium liitis ja lahutas ERSO külge või küljest erinevaid tükke, ei pääsenud orkestri direktor vaatamata korduvatele sooviavaldustele mitte kordagi ministri jutule. Et minister ei leia oma reformide tuules seikleva, tema enda haldusala asutuse juhiga kuue kuu jooksul aega suhelda, on igati tähelepanuväärne.
Miks ei suhelda?
Mis siis on ministri ja tema alluvuses töötava orkestri suhtlusvaeguse taga? Vesteldes eile Eesti Päevalehega põhjendas kultuuriminister valitsenud olukorda sellega, et küsimus polnud mitte poliitiline, vaid tööalane. Seega polnudki ministril vaja Siitaniga kohtuda, temaga suhtles ministeeriumi kantsler Siim Sukles. „Siitaniga on kohtunud ministeeriumi kantsler, kellele on ministri palvel see tegevus delegeeritud,” sõnas Jänes. „Siitan vihjab vastamata kirjale. Tegemist oli sooviga asju arutada. Palve edastati ministri poolt kantslerile, sest need on olnud tööalased küsimused, mis kuuluvad kantsleri töö alla. Seal pole poliitilisi otsuseid.”
Sellega üritas minister tõmmata joone tema kui poliitiku otsustuse ning kantsleri, kes peab poliitilisi otsuseid päevast päeva oma meeskonnaga ellu viima, kohustuste vahele, Paraku on ilmselge, et Siitani probleemid ei tekkinud mitte igapäevastest tööasjadest, vaid minister Jänese poolt ühel aastal elluviidud ja siis jälle tagasipööratud poliitikast.
Ja ministri haldusalas niivõrd lühikese aja jooksul tehtud suur reform ning siis välja antud reformi täieliku tagasipööramise käsk tekitavad ilmselge küsimuse, kas ministeeriumis üldse tehti enne otsuse langetamist mingisuguseid mõjuanalüüse või prognoose.
Paraku mitte. Minister sai välja tuua vaid kohtumised, läbirääkimised, kuid mitte mingeid analüüse enne tema heakskiidu saanud reformi teostamist. „Kas tulenevalt inimfaktorist, juhtimis- või suhtlemisprobleemidest see asi paraku ei toiminud. Ja seda ei ole võimalik analüüsida,” teatas Jänes lihtsalt. „Ei osanud seda ette näha, et tekib olukord, kus ei suudeta koostööd teha,” tunnistas Jänes.
Ministri hinnangul taandubki probleem seetõttu ainult ERSO juhtimise küsimusele. „Ega ERSO eelarve selles mõttes ju ei muutunud. Pigem saadi vahepeal kasutada rahavoogusid, mis olid teiste kollektiivide omad. Mina mõtlen seda, et see suur eelarve number, mis vahepeal ERSO-l oli, võis tekitada ka suuri ambitsioone,” viitas Jänes, et peab lõppkokkuvõttes vastutavaks ainult Siitanit.
Lahkarvamused ühe summa näitel
•• Sellest, kuidas kultuuriministeerium ja ERSO tekkinud eelarveprobleemile vaatavad, võib tuua ühe konkreetse näite. Nii tõi eile samuti Eesti Päevalehega kohtunud ministeeriumi kantsler Siim Sukles näite, kuidas ERSO sai RAM-i ja Hortus Musicuse ühendamiseks ning Eesti kontserdikoori loomiseks koguni neli miljonit krooni lisaraha. „Siis võttis ERSO direktor vastu otsuseid, mille tulemusel on täna kolm miljonit puudu,” selgitas Sukles ministeeriumi vaadet, et ERSO ei saa põhjendada tekkinud miinust ebapiisava rahaeraldamisega.
••Tõsi, kuid ERSO direktor Andres Siitan selgitas kohe juurde, et see raha võeti ERSO eelarvest vastureformiga lihtsalt ära. Kuid kulutusi arvestusega, et see raha on olemas, oli tehtud. Kas selgitused aga Siitanit aitavad? Ei tea, ministeerium lubab kiiret uurimise algatamist.
