Järgmisel aastal saab hulga rohkem jõevähke püüda
Vähipüügihuvilistel on põhjust rõõmustada, kuna keskkonnaministeeriumil on plaanis üle pika aja, järgmise aasta augustis lubada vähki püüda kõikides maakondades ja jagada seejuures välja tavapärasest tunduvalt rohkem vähipüügilube.
Ministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Herki Tuus märkis, et kui näiteks tänavu küündis vähipüügi ööpäevade piirarv 2700-ni, siis järgmisel aastal peaks see suurenema enam kui kolmandiku võrra ehk 4300-ni.
Tuus rääkis, et lõviosa täiendavatest vähipüügilubadest on plaanis välja jagada Saaremaal, mis on Eesti parim vähipüügipiirkond. Kui tänavu oli huvilistel seal kasutada ühtekokku 600 püügiööd, siis peagi laiemale kooskõlastusringile saadetava seaduseelnõu kohaselt tahetakse püügiööde arvu suurendada tuhandeni.
Teistes Eesti maakondades suureneb püügiööde arv keskmiselt saja võrra. „Uutes lisanduvates maakondades Läänemaal, Lääne-Virumaal ja Raplamaal jäävad püügivõimalused siiski suhteliselt piiratuks, kuna häid vähiveekogusid on nendes endiselt väga vähe,” märkis Tuus.
Vähivarud kaitstud
Tuus selgitas, et püügivõimaluste avardamisega loodetakse võidelda pidevalt probleemiks oleva röövpüügi vastu. „Kui näiteks kuskil jõe ääres on legaalne püüdja olemas, siis ega see, kel luba pole, julge ju talle nina alla tulla,” kirjeldas ta, kuidas lubadega vähipüüdjate suurem hulk peaks patustajaid veekogude ääres talitsema.
Vähiteadlane Margo Hurt ütles, et püügimahtude suurendamine ei tohiks vähivarudele halvasti mõjuda, kui püügil peetakse kinni eeskirjadest. Eriti reeglist, et alamõõdulised ehk alla 11 sentimeetri pikkused vähid lastakse vette tagasi. „Kui püütakse ainult suuri vähke, ei saa see vähivarudele mingit kahju teha, sest suuremate isendite väljapüüdmisel tekib rohkem eluruumi noortele isenditele,” osutas Hurt.
„Osas veekogudes läheb meie vähkidel väga hästi ning nende asurkonnad on viimastel aastatel mingil põhjusel järjest kasvanud, kuid samas on ka selliseid veekogusid, kus nende varud vähenevad,” lisas vähiteadlane.
Ühes vähipüügivõimaluste suurendamisega loodab riik püügiõiguste pealt rohkem teenida. Kui seni on vähipüügiõiguse müügist laekunud ligi 50 000 krooni aastas, siis nüüd peaks summa umbes kolmandiku võrra suurenema. Tuus viitas, et tänu sellele on võimalik panustada enam vähivarude taastamisse ja vähkidega seotud uuringutesse.
Riksust on leitud pea 70 ohtlikku signaalvähki
•• Saaremaalt Riksu jõest püüti tänavu augustis rutiinse vähkide kontrollpüügi käigus üks emane signaalvähk. Varem on seda võõrliiki leitud 2008. aastal Harjumaa Mustjõest. Vähispetsialistide ja looduskaitsjate ebameeldiv üllatus oli suur: nimelt peetakse seda juba 1960. aastate alguses Põhja-Ameerikast Rootsi introdutseeritud võõrliiki üheks peamiseks vähikatku levitajaks ja pärismaiste vähiliikide ehk meil jõevähi väljasuremise põhjustajaks.
•• Augustist kuni oktoobrini on Riksu jõest välja püütud ühtekokku 68 signaalvähki. Keskkonnaameti looduskaitse bioloog Tõnu Talvi nentis, et kuigi Soomes kolmele isendile tehtud vähikatku uuring andis negatiivse tulemuse, oletatakse siiski, et jõevähid on signaalvähkidega jõe osas hävinud just katku tõttu.
•• Signaalvähkide väljapüüdmiseks paigutas keskkonnaamet Riksu jõkke 20 kastmõrda.
