Järgmisel jahihooajal tohib lasta 115 ilvest ja 34 karu
Küttimislimiitide aluseks on nende suurkiskjate arvukus, levik ja populatsiooni juurdekasv, karu puhul ka kahjustuste ulatus ja piirkondlik jaotumine, teatas keskkonnaministeerium.
Ministeeriumi teatel ei vähenda ilvese ja karu lubatud koguses küttimine nende populatsioonide soodsat seisundit ega põhjusta arvukuse langust, kuna on arvestatud kiskjate asurkondade arvukust ja juurdekasvu
Küttimislimiidid on jaotatud maakondade kaupa. Ilvese limiidid jagatakse piirkonniti jahimaa kasutajate vahel. Karu tohib alates sellest aastast küttida vaid kahjustuspiirkondades kahjustuste vältimise eesmärgil ning karu küttimiseks tuleb esitada kohalikule keskkonnateenistusele põhjendatud avaldus. Küttimismahtudest annavad
jahimeestele teada kohalikud keskkonnateenistused.
Suurima küttimislimiidiga ilvese jahihooaeg algab 1. detsembril ja kestab kuni 28. veebruarini. Karul hetkel jahiaega ei ole, kuid jahieeskirjade muudatuse eelnõu järgi kestab see 1. augustist kuni 31. oktoobrini.
Kolmanda Eesti suurkiskja hundi jahihooaja kestvus muutub. Alates järgmisest aastast on see 1. jaanuarist kuni 31. märtsini, varem sai hunti küttima hakata juba esimesest augustist. Seetõttu määratakse hundi küttimislimiit järgmiseks hooajaks aasta lõpus.
Ilvese ja hundi küttimislimiite hakati määrama alates 2002. aastast, karu küttimismahte määras varem keskkonnaministeeriumi metsaosakond. Eelmisel hooajal lubati küttida 95 ilvest, karude küttimislimiit oli mullu uue mahuga sarnaselt 34, huntide küttimismahuks oli 16 isendit.
Keskkonnaministri käskkirjaga moodustatud suurkiskjate kaitse ja kasutuse korraldamise töörühma kuulub 11 liiget. Esindatud on keskkonnaministeerium, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus, Tartu Ülikool, Eesti Põllumajandusülikool, Loodushoiu Ühing Lutra, Eesti Loodushoiu Keskus, Eesti Jahimeeste Selts, Valgamaa Jahi- ja Kalameeste Ühistu ja Pärnu Jahimeeste Liit.
