Eestile tähendab talveajale üleminek tagasipääsu vööndiaega.

Talveajale lähevad üle kõik Euroopa Liidu liikmesmaad, kellest enamiku aeg on tund aega Eestist taga. Ka Põhja-Ameerika mandri riikides, sealhulgas USA enamikus osariikides, minnakse just ööl vastu järgmise nädala pühapäeva talveajale, ehkki suveajale üleminek toimus seal erinevalt Euroopast aprilli esimesel pühapäeval.

USAs näiteks kasutavad suve- ja talveaega 48 osariiki ja Columbia föderaalringkond. Arizona ei keera kevadeti ja sügiseti kella ning ka Indiana on sellest loobunud, kui välja arvata kuus sealset maakonda.

Ööl vastu pühapäeva lähevad talveajale üle Euroopa riikidest ka Läti, Ungari, Tšehhi Vabariik, Slovakkia, Ukraina, Bulgaaria ja Küpros.

Eestis on kelli erinevates suundades keeratud vähemasti terve eelmise sajandi vältel. 1940. aastal pärast punavõimu kehtestamist seati Eestis sisse Moskva aeg, mis on Eesti vööndiajast tund aega eest ehk GMT+3. Pärast sakslaste sissetungi 1941. aastal keerati kell kaks tundi tagasi kesk-Euroopa aega ehk CET-sse (GMT+1).

Suveaega otsustas Nõukogude Liit hakata kasutama 1970ndate aastate lõpul, kuid toona ei keeratud kelli ööl vastu pühapäeva, vaid kindlatel kuupäevadel, kui vaja, ka nädala sees.

Praegu on Eesti vööndiaeg GMT+2 ehk aeg, millal me nn. talveajas elame. Tegelik aeg on päikeseajast veidi ees: päikese järgi on näiteks Tallinnas keskpäev kell 12.23.