“Loodame, et uues laudas, kus loomad saavad vabalt ringi jalutada, on neil vähem stressi ning suurem piimaand,” ütles Estonia juhatuse esimees Ain Aasa.

Lüpsmine hakkab uues laudas käima kolmes vahetuses ja kolm korda päevas. Kolm korda päevas lehma lüpsta on estoonlaste hinnangul üks vahendeid piimaanni suurendamiseks. Mullu andsid Estonia lehmad keskmiselt 8000 kilo piima aastas.

Ain Aasa pidas oluliseks, et uue hiigellauda rajamise käigus lammutatakse hulk Estonia käsutuses olnud vanemaid lautu. “Eesti külapilti iseloomustavad tühjad laudad võiksid kaduda, meie just lükkasime ühe kuue-kümnendail tehtu kokku ja lasime kivipurustajast läbi,” rääkis Aasa.

Kohalikud laudaga nõus

Ehkki hiigellaut valmib Väljaotsa külas, pole kohalikud elanikud selle vastu häälekat protesti avaldanud. Näiteks Lääne-Virumaal on tüliõunaks OÜ Voore Mõisa kava ehitada Viru-Jaagupisse kuni tuhande kohaga lüpsifarm. Uusehitise vastu protestitakse ka Rägavere vallas, kuhu on kavas rajada laut 365-pealisele karjale.

“Me oleme teinud kohapeal väga palju selgitustööd ja täname kõiki kohalikke elanikke mõistva ja arusaava suhtumise eest,” selgitas Estonia OÜ ponnistusi Ain Aasa.

Järvamaa keskkonnateenistuse hinnangul parandab uus laut keskkonna seisundit.

Lisaks riigi suurima lauda ehitamisele on Estonia kuulus ka selle poolest, et nende Hiie suurfarmis on elanud Eesti üks vanimaid lehmi – 19-aastane Emi, kes suri jaanuaris oma kuueteistkümnenda vasika sünnitamise järel.

Üks Estonia omanikke ja endine töötaja on riigikogu liige Jaanus Marrandi.