"Tänavu üheksandat korda kogunenud Eesti-Vene piiriveekogude kaitse ja kasutamise ühiskomisjon otsustas, et tuleb jätkata meetmete rakendamist piiriveekogude seisundi parandamiseks," ütles Keskkonnaministeeriumi kantsler Annika Uudelepp. "Piiriveekogude otstarbekaks kasutamiseks hakkame koos Vene poolega ühiselt rakendama ka veemajanduskavasid," lisas ta.

4.-5. oktoobrini toimunud istungil andsid mõlemad pooled ülevaate veemajandusolukorrast ja piiriveekogudel korraldatud seirete tulemustest. Näiteks ilmnes, et veevõtt on viimastel aastatel jäänud stabiilseks (ca 1300 miljonit kuupmeetrit aastas, sellest enamiku võtavad Narva elektrijaamad). Ka puhastamist vajavate heitvete kogus pole suurenenud, samas on hakanud vähenema veereostus. Eesti riik investeeris 2005. aastal Narva jõe vesikonna veemajandusse 79 miljonit krooni, lisaks tegi 32 miljoni krooni eest veekaitsetöid ka AS Narva Elektrijaamad. Vene pool kulutas piirivee kaitsemeetmetele 14 miljonit rubla (ca 6,5 mln krooni).

Siiski on jätkuvaks probleemiks eutrofeerumine ehk liigne fosfori ja lämmastiku jõudmine veekogudesse, eriti Peipsi järve. Selle tagajärjel hakkab vesi "õitsema", suviti vohavad sinivetikad, muutub kalastiku koosseis jne.

Komisjon otsustas jätkata ühiseid seire- ning uurimistöid. Lõplikku lahendamist vajavad Narva hüdroelektrijaama hüdrotehniliste rajatistega seotud küsimused ning täpsustada tuleb Narva veehoidla kasutuseeskirja.

Ühiskomisjon hindas üheksanda istungi töö tulemuslikuks. Komisjoni kümnes istung toimub tuleva aasta septembris Peterburis.