Jätkuv vihmasadu võib ära rikkuda lubava seeneaasta

Kui vihmad lakkavad ja soojaks läheb, siis võib tänavu veel hea seenesaak tulla.

Praeguste niiskete ilmadega kübara välja pistnud seened pole kõige kvaliteetsemad ja vihmade jätkudes ei ole suurte viljakehadega seeni oodata.

TÜ emeriitprofessor ning erialalt mükoloog Kuulo Kalamees ütles, et ilmastik ei tõota head, sest suurte viljakehadega seened ei saa nii kasvada. “Ka muidu kuivad metsaalused lirtsuvad,” lisas ta.

Kõik sõltub ilmast

Siiski on heaks seeneaastaks veel lootust. Kalamees märkis, et kui vihmad lakkavad ja ilm soojemaks läheb, võib veel hea seeneaeg tulla. “Söögiseeni on hetkel veel vähe. Turul on näha kukeseeni ja puravikke,” märkis ta.

Kindlates seenekohtades Viljandimaal valitsevat vaikus. “Paremad seened nagu kivipuravik, tulevad välja alles augustis ning sinna on veel aega, eks ilm otsustab,” lausus Kalamees.

Tallinna külje all Männiku metsas on seenelisi liiklemas küll. “Nii vara pole viimastel aastatel seeni olnud,” sõnas metsa all juba korvi täis saanud Inge Luusepp.

Kella kümnest saadik hommikul metsas olnud Luusepale on kella kaheks vastu jalutanud kümmekond seenelist. “Seeni leidub, aga paljud on ussitanud,” ütles julgestuseks kaasas olev naabrimees Aleksander Hiis, kellel oli pool ämbrit valgeid seeni täis korjatud.

Seenele on kaasa võetud ka Luusepa seitsmeaastane tütretütar Cwendolyn, kes oma abistava käe seenekorjajatele on ulatanud.

Söögiseente kõrval on ennast usinasti mulla alt välja ajanud ka mürgiseened ja tatikad. “Tartus on näha punakat narmasnutti, mis on väga mürgine,” ütles mükoloog Kalamees.

Samuti on ennast välja ajanud mürkšampinjon. “Puudutamisel intensiivselt kollaseks muutuva ja ebameeldivat tindilõhna eritava seene eest peab ennast hoidma,” lisas Kalamees.

Tema sõnul on punakat narmasnuttt ja mürksšampinjoni noorena raske söögiseentest eristada ning inimesed peaks igaks hoiduma seentest, mille päritolu nad ei tea.