"Nagu laupäevasest „Õhtulehest“ nägin, oli särgi selga tõmmanud ka mu vana hea tuttav ja kauaaegne kolleeg välisministeeriumist Indrek Tarand. Praegu on ta kaitseministeeriumi haldusalas oleva Laidoneri muuseumi ehk sõjamuuseumi direktor. See pilt vapustas mind."

"Kui NATO ja Euroopa Liidu liikmesriigi kaitseministeeriumile kuuluva ajaloomuuseumi juht läheb kaasa avaliku loosungiga inimesed, sealhulgas oma riigi juhid ahju ajada, siis on minu mõistus otsakorral. Just ajaloodimensioon on selles asjas dramaatiliselt määrav. Eesti on demokraatlik riik ja tema juhtkond, tema institutsioonid on demokraatlikult valitud. Äärmiselt normaalne on üleskutse valida keegi teine, kui see juhtkond ei rahulda. Inimeste ahjuajamise idee aga on pärit mittedemokraatlikest riikidest. Pehmelt öeldes."

"Selline üleskutse ületab inimlikkuse piiri, aga ka piiri, mille taga demokraatia ise satub ohtu," sõnas minister. "Harimatud inimesed ei tea ilmselt, et kui üks selline loosung õnnestunult käiku läheb, siis mõne aja pärast järgneb teine. Täna sihitakse kommareid. Ehk - liigitus on tehtud ankeedi järgi. Kas järgmine liigitus tehakse keele, nahavärvi, või usu järgi? Kas järgmiseks kutsutakse üles ahju ajama intelligente või juute, babtiste või budiste, pankureid või punkareid? Ajaloost leiab kõike.

"Minister vastutab oma haldusala eest. Ja kui seal on midagi väga valesti läinud, siis astutakse tagasi. Vähemalt demokraatlikes riikides tehakse nii. Minu usk Eesti demokraatia võimalikkusesse on seni veel olemas ja seepärast astun ma tagasi."

Jõerüüt ütles ka, et teda häirib väga see, mis on viimastel aegadel toimunud Eesti pangandus- ja ärimaailmas.

"Mind häirib väga, kui poliitika- ja ärimaailma huvid lähevad nii sõlme, et selgeid vastuseid pole enam kellelgi, nii et õhku jäävad vaid suured korruptiivsuskahtlused ning valitseb mahavaikimise vaim," sõnas ta. "Mind ei rahulda, kui Eesti Panga juhil on kõige panganduses toimunu puhul suu kommentaarideks kas lukus või tuleb sealt lihtne heakskiit sellele, mis rahvast hoopis nördima paneb. Mind häirib väga, kui Eesti valitsuse liikmed ei usalda oma riiki ja selle ametkondi, küll aga näitavad suuremat usaldust ja lausa liigutavad isahoolt välja idanaabri suhtes. Mind häirib tõsiselt ka ühest valitsusparteist tulev idee kutsuda Eesti järgmistele valimistele välisvaatlejad. See on aja tagasikeeramine ja olemuselt oma riigi umbusaldamine."