Andres Tarandi päevaraamat „Kiri ei põle ära” kirjeldab Jõerüüdi salgamist järgmiselt. „Ita Saks käis käsu peale jutlemas värske parteisekretäri Jaak Jõerüüdiga. Inimlikul pinnal tuli tõdeda kurvastavaks Jõerüüdi funktsionäärlik salgamine, et tema kirja lugenud pole. Ometi oli juba Italegi teada Jõerüüdi vestlus Sirje Ruutsooga (tollane perekonnanimi Kiin – toim), mis järgnes nimelt kirja lugemisele.”