Jõgedelt kaovad kalu takistavad paisud
Kui asi sujub kavakohaselt, võivad juba sel suvel hakata Eesti jõgedelt kaduma kalade liikumist takistavad vanad paisud.
Ligi 300 miljonit krooni maksma minevast vooluveekogude seisundi parandamise projektist kolmandiku neelavate töödega võetakse juba sel aastal sihikule kalateadlaste poolt probleemseks tunnistatud 23 paisu, mis asuvad 11-e Eesti jõel. Nimelt peab eurodirektiivide kohaselt juba 2013. aastaks kõigil lõhejõgedel olema tagatud kalade vaba liikumine kudealadele.
Täielikult Euroopa ühtekuuluvusfondist tuleva rahaga tehtavat projekti vedava keskkonnateabe keskuse projektijuht Koit Prants ütles, et tööde alustamiseks on kõik vajalikud eeluuringud tehtud ja sõlmitud ka vastavad kokkulepped maaomanikega.
Kui lähiajal tööde tegija leidmiseks välja kuulutatav hange sujub plaanipäraselt, võib juba juulis kõigi sõelale jäänud paisude juures töö lahti minna.
Mahuka projekti keskkonna-uuringutega seotud Jaak Tambets Eesti loodushoiukeskusest rääkis, et kui osal lõhejõgedel rajatakse olemasolevate paisude juurde spetsiaalsed kalapääsud, siis mõnes kohas on vaja vanad tammid või nende jäänused kalade teelt täiesti koristada. Näiteks Lõuna-Eestis asuval Piusa jõel muudetakse kalasõbralikuks või lammutatakse üksteist praegust tammi.
Erinevalt teistest lõhelistele olulistest jõgedest tahetakse projekti käigus korrastada Kesk-Eestisse jääv ja Pärnu jõkke suubuv Esna jõgi. Tambets viitas, et selle ligemale veerandsaja kilomeetri pikkuse jõe näol on tegemist Eesti läbi aegade parima forellijõega. Ent viimase 15 aastaga on koprad Esna ülemjooksu tammitanud ja kudevatele forellidele kättesaamatuks muutnud. Nüüd kavatsetakse kõik koprapaisud lammutada ja ühes sellega korda teha ka kudemiseks vajalikud kärestikud.
Kogu projekti tulemusena peaks meie jõgedes kudemas käivate meriforellide ja lõhede kudemisalade pindala suurenema ligikaudu 11 000 ruutmeetrit ning igal aastal merre laskuvate noorte lõheliste hulk omakorda kasvama kuni 30 000 isendi võrra.
Pärnu jõel kalade liikumist tõkestava Sindi paisuga esialgu midagi ette ei võeta, sest riigil pole õnnestunud tammi omanikuga selle võimalikku ostuhinda kokku leppida.
Õngemehed tervitavad väärt otsust
•• Endrik Tõnsberg harrastuskalastajaid liitvast Eesti kalaspordi-liidust ütles, et õngemehed tervitavad jõgede kalastiku kasvu tõotavat ettevõtmist kahel käel, sest peale meriforelli ja lõhe puudutab see kõiki teisigi siirdekalu.
•• Tõnsbergi sõnul on Pärnu kaluritele ja harrastuskalastajatele väga tähtis just Sindi paisu kaladele läbipääsetavaks muutmine. Seejuures arvas ta, et kui keskkonnaministeerium paisu omanikuga ostuhinnas kokkuleppele ei jõua, võiks riik teha sundostu, nagu on tehtud Lätis.
•• Keskkonnaministeeriumi veeosakonna spetsialist Tiia Pedusaar lausus, et praegu on käsil määruse tegemine, mis annaks kõigile paisuomanikele võimaluse taotleda oma tammide juurde kalapääsude rajamiseks või koprapaisude lammutamiseks raha. Seegi tuleks ühtekuuluvusfondist.
•• Esimene selline taotlusvoor peaks välja kuulutatama juba tänavu. Pedusaar lisas, et edaspidi on plaanis kalade vaba liikumist silmas pidades luubi alla võtta ka kõik riigi maadel asuvad paisud: esmalt need kaardistada ning välja selgitada, millises olukorras nad on ja kellele kuuluvad.
