Keskkonnaameti vee-elustiku peaspetsialist Jaanus Tuusti, kes käis kohapeal asja uurimas, ütles, et ilmselt on talve jooksul surnud kõik järve vähid, kellest suuremad olid kuni 13 sentimeetri ja väiksemad viie-kuue sentimeetri pikkused. Samast leiti ka neli surnud 30–35-sentimeetrist haugi, kes samuti olid juba pooleldi roiskunud, teatas keskkonnaamet.

Kahtlus lasub kobrastel

„Nii surnud kalad kui ka põhjataimestiku pilt viitavad kindlale tõendile, et tegemist on järve ummuksisse jäämisega. Järves on siiski säilinud särjed ja nägin ka kahte eelmise aasta haugimaimu ja järvekarpe. Seega ei ole ummuksisse jäämine olnud pikaajaline ja võis leiduda soodsamaid elupaiku, kus kaladel oli võimalik ebasoodne olukord üle elada,” ütles Tuusti.

Järve on elama asunud ka koprad, kes on langetanud mitmeid puid, osa ka vette. Kobraste tegevus võis põhjustada järve troofsuse tõusu, mis võis olla kriitilise piiri peal juba varem.

Limnoloogiakeskusest öeldi, et möödunud talv oli Eesti veekogude hapnikutingimustele soodne.