Jõgevamaal tekitasid rändlinnud ligi poole miljoni kroonise kahju
Varasematel aastatel pole Jõgevamaa talunikel nii suurt läbirändel viibivate haneliste nuhtlust olnud, senini kahjutasu ei nõutud, kirjutab Vooremaa.
Senini on jäänud haneparved Jõgevamaale tavaliselt vaid nädalaks- paariks, kuid tänavu jäid linnud siia koguni mitmeks kuuks. Tuhandepealised linnukarjad nokkisid põhiliselt Laiuse, Kivijärve ja Kuremaa ümbruse teravilja ja hernepõlde ning rohumaid.
Rändel viibivate lindude tulistamine on rahvusvaheliste kokkulepetega juba aastaid keelatud.
Kevadel esitati maakonna keskkonnateenistusele taotlus hinnata lindude tekitatud kahju ligemale poolesajal põllul. Kahjustuse hindamisel on kindlad reeglid: haneliste puhul arvestatakse väljaheidete arvu ruutmeetril, kurgede tekitatud kahju aga seemne kao järgi.
Sügisel tehti saagikao hindamine. Keskmise saagi ja kehtivate turuhindade järgi arvestati maha kahjustatud pinnalt saamata jäänud kogus. Arvesse ei läinud ka saamata jäänud saagiga seotud tootmiskulud.
Jõgevamaa keskkonnateenistuse spetsialistide arvestuste kohaselt jäi kevadrändel viibinud rändlindude poolt 672,3 hektaril tekitatud põllukahjustuste tõttu saamata 995,628 tonni teravilja ja haljasmassi. Kahjuhüvituse kogusummaks arvestati 430.500 krooni ja 50 senti.
Suuremad kahjukannatajad olid POÜ Laiuse, AS Kuremaa Klii, AS Perevara, Kuremaa Põllumajandustehnikum, OÜ Härjanurme Mõis, Männiku talu Teilma külast ja Reinu talu Paluperest.
"Kevadrändel viibinud lindude tekitatud kahjude hindamise ja hüvitamise senine metoodika vajaks muutmist," ütles Jõgevamaa keskkonnateenistuse spetsialist Arvo Tooming. "Doteerida tuleks ka saamata jäänud tulu. Kui karja või heinamaa tehti tärganud rohust puhtaks, ei saadud ju loomi niipea koplisse lasta ja väljalüps langes. See on kaudne kahju, mis vajaks samuti hüvitamist."
