JOHANNES KERT: Moodsad arvamusliidrid tõstsid kaitseväe tõsiseltvõetavust


Paljusid huvitas tollal, miks nn kordusõppusi ei toimu? Kas Eesti kaitsevägi Nõukogude armees ette valmistatud reservväelasi ei vaja? Mis saab reservist üldse? Sellele võib lisada asjaolu, et kursuste idee autor Indrek Tarand tunnetas vajadust Eesti tõsiseltvõetavust ka riigikaitse seisukohast tõsta.

Jutt läks konkreetseks Eerik-Niiles Krossi sünnipäeval 1997. aasta lõpus, kus üks sünnipäevaline küsis, et kus, kellega ja kuidas peab tema kui reservohvitser tegutsema olukorras, kui Eestit ähvardab oht.

Vastasin: “Vastavalt seadusest tulenevat kompensatsiooni töölt puudutud päevade eest kaitsevägi maksta ei suuda, kuid koolituse, majutuse ja toitlustamise kulud kaitsevägi katab. Kui leiate vähemalt 30 vabatahtlikku, kes vabast ajast ja kompensatsiooni küsimata nõustuvad reservohvitseride täienduskursused läbima, võtan kursuste korraldamise käsile.” Nii ka läks.

Kursused organiseerisin kaitse-väe lahingukoolis Meegomäel, sest tollasel lahingukooli ülemal, praeguse operatiivosakonna ülemal kolonelleitnant Leo Kunnasel oli kiire ja täielik arusaam kursuse eesmärkidest. Mingil määral oli tegemist ka sümboliga, sest kaitseväe esimene väeosa organiseeriti algselt just seal.

Kuna reservohvitseride näol oli valdavalt tegemist Eesti ühiskonna noorema põlvkonna arvamusliidritega, ei olnud vähetähtis ka mulje, mida soovisime jätta. Soovisin, et mulje Eesti kaitseväest oleks positiivsem meeste kunagisest kogemusest Nõukogude armees. Või vähemalt lootustandev.

Nii esimesest kui ka järgmistest kursustest osavõtjad on olnud moraalseks eeskujuks kogu ühiskonnale. Arvamusliidrite isiklik eeskuju andis tõuke kaitsetahte tekkimisele rahva hulgas, aga ka Eesti riigikaitse rahvusvahelisele tõsiseltvõetavusele.

Ehk kõige kujukamalt sobib nende mõju illustreerima järgmine lugu. Suursaadik Andres Unga keeldus osa võtmast Rootsi kaitseväe juhataja esinduslikust vastuvõtust ning tõi selle põhjenduseks just osavõtu kodustest reserv-ohvitseride kursustest. Veidi hiljem sain kõne Rootsi kaitseväe juhatajalt, kes õnnitles Eestit riigikaitse tõsiseltvõetavuse puhul.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare