1998. aasta märtsist kuni 1999. aasta mai lõpuni toimus Soome Vabariigi maakaitse kõrgkooli juhtimisel toonase Eesti kaitsejõudude abistamise ehk nn Viro projekti raames erikursus Eesti kaitsejõudude kõrgemale juhtkonnale.

Sellel osales teiste hulgas ka toonane Eesti kaitseväe juhataja Johannes Kert, kes sai just seal aimu, et toonane kaitseministeeriumi üldosakonna riigisaladuse tagamise talituse juhataja Herman Simm on seotud kahtlaste afääridega.

Johannes Kert, kas teil on selle ajaga seoses meenutusi praeguste sündmuste kontekstis?

Esmalt tahan avaldada sügavat lugupidamist kõikidele Soome ohvitseridele ja ka ametnikele, kes osalesid 1996. aastal alanud nn Viro projektis, nende innukale pühendumisele, kollegiaalsusele ja tõsimeelsusele riigikaitse küsimustes. Meile korraldatud erikursus oli tõesti eriline oma taseme, Soome kaitseväe kõrgema juhtkonna isikliku pühendumuse ja tahte poolest Eestit riigikaitse vallas edasi aidata.

Eelnimetatud kursuse käigus toimus ka üks vahejuhtum, mida võib seostada Herman Simmi nüüdseks paljastunud spiooni rolliga. Nimelt hilines kursuse algus kokkulepitust mõni nädal. Soome sõjaväelaste puhul on hilinemine ilma etteteatamiseta aga vägagi tavatu.

Kursuse lõpus sain sellele selgituse. Nimelt oli Soome lekitatud kuulujutt minu kui toonase Eesti kaitseväe juhataja ebausaldusväärsusest seoses sellega, justkui ameeriklased oleksid otsustanud mind mitte võtta USA vastavasse varem kokku lepitud koolitusele.

Tegelikult lükkas tookord aga USA-ga kokku lepitud koolituse edasi toonane Eesti riigikaitse kõrgem juht president Lennart Meri. Soome vastutaval ametkonnal kulus teatud aeg saadud informatsiooni kontrollimiseks ja kui asjaolud said selgeks, võis erikursus alata.

Selgus, et Eesti kaitseväe juhatajat diskrediteeriva informatsiooni levitaja Soomes oli just Herman Simm.

Nüüd on Herman Simmi tookordne käitumine muidugi arusaadav, kuid mida arvasite asjast tookord?

Muidugi olin alguses üllatunud. Järele mõeldes arvasin et Simmil on „halvad sõbrad”. Oli ju Simmi sõprade hulgas ka aastatel 1997–1998 tookordses Sõnumilehes halvustava nime all „Mängusõda” ilmunud järjejutu autor.

Te peate silmas Jüri Kadakut, kelle artikli mõte seisnes peamiselt teie süüdistamises kaitseväe kõigis hädades?

Jah, kuid mitte ainult. Sellesama „Mängusõja” Sõnumilehe poolt ümmarguseks redigeerimata koopiaid levitati kaitseliidus ja kaitseväes. Minule tutvustas seda kõigepealt üks välismaalane.

Ka seda juhtumit käsitlesin kui katset diskrediteerida kaitseväe juhtkonda nii alluvate silmis kui ka rahvusvaheliselt. Pidasin seda siiski pigem isiklikuks arveteõiendamiseks. Otsustasin tookord au taastamiseks pöörduda kohtusse oma. Tegin seda eelkõige eesmärgiga näidata avalikkusele ja ka meie ajakirjandust jälgivatele välissaatkondadele, et olen puhas ja julgen ja tahan ennast avalikkuse ees avalikult kohtus kaitsta.

Kas te Soomes kuuldud Simmi puudutavat infot ka kellegagi Eestis jagasite?

Teavitasin sellest riigikaitse kõrgemat juhti ja seejärel pöördusin enesest mõista tookordse olemasoleva informatsiooniga sõjaväeluure poole ja nõudsin, et asja selgitataks.

Kas nad selgitasid?

Jah, muidugi nad asusid tegevusse, kuid see ei ole asi, mida saab niisama lihtsalt käsitleda. Nagu viimase aja sündmused näitavad, ei tule säärased asjad välja üleöö ja iseenesest. Pealegi algas kuu aja pärast minu õpe USA-s ja kui sealt aasta hiljem naasin, tagandati mind kohe kaitseväe juhataja ametist. Selletõttu ei saanud ma edaspidi sõjaväeluuret kontrollida.

Kuna suhted tollase kaitseministeeriumiga ei olnud just roosilised, siis tekkis arvamus, et Simmi tegevust suunab poolt sealt. Kaitsejõudude juhtkonna tõhus koolitamine võis tunduda mõnele ametnikule või ametnikele ohtliku konkurentsina. Edaspidi muutus ju võimatuks heita kaitsejõududele ette asjatundmatust ja see raskendas manipuleerimist.

Kas manipuleerija võis olla ka Simm?

Praeguse informatsiooni kohaselt võis tõesti olla ka vastupidi – Simm suunas osava manipuleerijana tookordse kaitseministeeriumi suhtumisi.

Levisid ju kuulujutud, nagu tegutseks Vene luure soomlaste tegevuse kaudu Eestis, samuti levis meie ohvitseride Soomes koolitamise suhtes halvustav jutt, justkui ei vastaks see meie riigi NATO-püüdlustele.

Mõneks ajaks sai sellest isegi ametlik seisukoht, mis on eriti kahetsusväärne. See näitab, et Soome ja Eesti kaitseväelist koostööd püüti takistada.

Nüüd, omades ka NATO kogemust sõjalise juhtimise tipptasemelt, võin öelda, et mitmed NATO riigid võiksid olla kadedad Soomele nende kaitseväe personali valiku ja ettevalmistuse pärast.

Loodan ka, et mingil määral seletab see kõik sõjaväeluure huvi kaitseministeeriumis toimuva järele. Professor Peeter Lorentsilt pärineb tsitaat: „Igasugusel kestval lollusel peavad olema oma targad põhjused”.

Õnneks on need targad põhjused hakanud lõpuks otsapidi ilmsiks tulema. Kohati tundus tollal mõne ametniku tegevus sabotaažina.

Kas peate silmas Simmi? Aga kes on need teised? Kuna olete maininud vaid Simmi nime, siis saan aru, et hoidute teadlikult teiste nimetamisest?

Jah. Hoidun nimedest teadlikult, sest asi ei ole päris selge. Loodan, et tõe selgitab välja kapo uurimine. Olen huvitatud, et õhk Eestis saaks võimalikult puhtaks ja ka lähiajaloo sündmustele antakse hinnang.

Seetõttu on minu arvates oluline, et uurimine käsitleks ja võtaks arvesse sündmusi üheksakümnendatel Eesti arengute kontekstis, mitte ainult hilisematest rahvusvahelistest vahejuhtumitest tagant tõugatuna rahvusvahelises kontekstis. Muidu me ei vabane iialgi oma „piduritest”.

Mida või keda peate silmas, kui nimetate pidureid?

Pean silmas eelkõige Simmi või temataoliste poolt tagant õhutatavat kapitulantlikku mentaliteeti ja orjameelsust, ka ükskõiksust, mis on olemuslikult vastuolus Eesti riigikaitse eesmärkidega. Jutt kaitsetahtest on võlts ja tobe tühi kõmin, kui see ei tugine tegelikule usutavusele oma kodanike silmis, liitlaste silmis, vastase silmis. See ei toimi.

Mõjuagentide ja nende kaasajooksikute ülesanne psühholoogilises sõjas ongi tekitada segadust, vastuolusid ja murda tahe.

Aastaid kestnud süstemaatilisel Kremli poolt suunatud propagandakampaanial, mida Eesti eriteenistused on ka oma vastavates kokkuvõtetes esile toonud, peab olema eesmärk. Meil on oluline kõrvaldada selle eesmärgi saavutamise põhilised vahendid ülalnimetatud mentaliteetide kujul.

Norra uurib Simmi tegevust

Herman Simm võis reeta ka Norra saladusi
•• Riigireetmises süüdistatav Herman Simm tegi Eesti teabekaitset üles ehitades tihedat koostööd Norraga ja nüüd on Norra hakanud oma võimalikke kahjusid uurima.
•• „See võib olla väga tõsine asi,” ütles Norra julgeolekuteenistuse NSM-i direktor Geir A. Samuelson Aftenpostenile.
•• Herman Simm tundis nimelt detailselt Norra ja NATO infotehnoloogilisi kaitsesüsteeme, nende seas ka süsteemi Elektrodat, mis kodeerib NATO liikmesriikide salajast infovahetust.
•• „NSM on hakanud kaardistama, millised ja kui tihedad kon­taktid olid NSM-il Simmiga. Sama uuritakse teistes Norra ametiasutustes, kellel on Simmiga kontakte olnud,” selgitas Samuelson.
Herman Simm külastas Norrat ametlikult kahel korral ja kohtus Norra sõjaväe esindajatega. Simmi viimane Norra külastus leidis aset 2004. aastal enne Eesti NATO-sse astumist.