Jõksi toetades astub Ilves poliitilisele miiniväljale
President Toomas Hendrik Ilves lõpetas eile ametlikult spekulatsioonid uue õiguskantsleri eelistuse ümber ja esitas riigikogule Allar Jõksi kandidatuuri.
Eile õhtul tehtud otsuses iseloomustas Ilves Jõksi kui parimat võimalikku kandidaati ka järgmiseks seitsmeaastaseks perioodiks. “Jõksi tegevus õiguskantslerina, eriti aga sõltumatu ombudsman’ina on tunnustust väärt, sest ta on süvendanud Eesti inimeste usku, et riik on kodanike jaoks, mitte vastupidi,” sõnas president. “Kohtumisel riigikogu fraktsioonide esindajatega on mulle jäänud mulje, et Allar Jõksi kandidatuur leiab ametisse nimetamisel parlamendis vajaliku toetuse.”
Kuid veel paar tundi enne Ilvese otsust teatas Reformierakond, et nende eelistus kuulub siiski riigikontrolli auditiosakonna peakontrolörile Ülle Madisele.
Keskerakond muutis meelt
Lisaks kinnitas riigikogu liige Ain Seppik eile Päevalehele, et Keskerakond eelistab endiselt riigikohtu liiget Ilmar Koolmeistrit. “Meid oleks väga raske veenda Jõksi või Madise eelistes. Praegu võin öelda vaid üht, et keskfraktsiooni kohtumine Ülle Madisega jättis meile äärmiselt meeldiva mulje,” vihjas Seppik Keskerakonna võimalikule käitumisele. Õhtul aga teatas Keskerakond, et toetab samuti Madiset.
Keskerakonnal ja Reformierakonnal on aga riigikogus kokku 60 häält, mida on rohkem kui küll, et takistada presidendi esitatud Jõksi kandidatuur.
Sellele, et Jõksi kinnitamiseks vajalike häälte korjamine võib raskeks minna, viitas ka Reformierakonna fraktsiooni esimees Keit Pentus. Tema hinnangul on Jõks vaid poolega oma tööst hästi hakkama saanud. Nimelt on Eestis õigusvahemehe ja õiguskantsleri ametid koondunud ühe isiku alla ning Pentuse sõnul on senine õiguskantsler õigusvahemehe poolega ka väga tugevat tööd teinud. “Aga me täidame ikkagi eelkõige õiguskantsleri kohta,” rõhutas Pentus.
Madiset iseloomustades ei hoidnud Pentus kiitust kokku. “Ülle on kõige tugevam kandidaat, ta on üks pädevamaid riigiõiguse asjatundjaid. Seetõttu on ta põhiseaduslikkuse järelevalvaja ehk õiguskantsleri kohale Reformierakonna fraktsiooni arvates olemasolevatest kandidaatidest parim,” rääkis Pentus.
Reformierakonnas levinud ääretult ettevaatlikku suhtumist Jõksi kohta kinnitasid eile Päevalehele ka teised allikad. “Esiteks võib Jõksi senisest käitumisest välja lugeda, et ta tahab riigikogu asemel seadusandlikku võimu mängida,” ütles üks reformipoliitik nähtava viitega õiguskantsleri katsetele sundida riigikogu korrastama erakondade korraldust puudutavat seadusandlust. “Lisaks saadab Jõks tihti oma kirjad ja seisukohad enne meediale kui tegelikele adressaatidele,” põhjendas ta fraktsioonis levinud umbusku senise õiguskantsleri töömeetodite kohta.
Jõksi toetava Isamaa ja Res Publica Liidu peasekretär Margus Tsahkna toetas presidendi otsust. “Presidendil on põhiseaduslik õigus oma seisukohta väljendada. Ma loodan, et Jõks saab riigikogult laia mandaadi oma töö jätkamiseks,” märkis Tsahkna.
Vaid president esitab kandidaadi
•• Põhiseaduse järgi saab õiguskantsleri kandidaadi esitada ainult vabariigi president. Riigikogu rolliks on presidendi esitatud kandidaadi heakskiitmine või tagasilükkamine. Õiguskantsleri kandidaat vajab riigikogus lihthäälteenamust ehk hääletusel on rohkem riigikogu liikmeid kandidaadi poolt kui tema vastu.
•• Kui riigikogu hääletab presidendi esitatud kandidaadi vastu, siis peab riigipea uue kandidaadi otsima. Erinevalt näiteks peaministri kandidaadi ülesseadmise korrast pole põhiseaduses piiratud, mitmel juhul võib president kandidaate esitada. Riigikogu ei saa ise kandidaate üles seada isegi juhul, kui peaksid järjest põruma mitu presidendi esitatud nime.
•• Riigikogus esindatud fraktsioonidest on Isamaa ja Res Publica Liit, Rahvaliit, sotsiaaldemokraadid ja rohelised teatanud, et nad toetavad Allar Jõksi ametisseseadmist ka teiseks korraks. Paraku on neil kokku vaid 41 häält. Reformierakonnal ja Keskerakonnal on aga vastavalt 31 ja 29 häält.
