Jõuka ja vaese tudengi väljavaade kõrgharidusele
Millised on üldse tudengi vajadused? Õppetöö saaks küll uue korra järgi olema tasuta, kuid on vaja ka õppevahendeid, mille hulka kuulub tänapäeval ka sülearvuti, mis ei ole kuig odav lõbu. Samuti on vaja tudengile öömaja. Kui sügisel saab ehk aedlinnas õunaraksus käia, siis talveks on vaja kapitali ka makaronide ja kartuli ostuks. Lisaks käib tudengielu juurde tubli ports sotsialiseerumist ja elunautimist – tõsi, seda on väga lihtne kibestunud vanainimesel nimetada joomiseks ja laaberdamiseks.
Aga palju see kõik maksab? Ühes kuus? Minister Aaviksoo pakub, et 135 eurot. Järgneb naer saalist.
Igaüks saab aru, et riigi rahakott pole põhjatu ja usutavasti ei taha ministeerium tudenkonnale teadlikult ebamugavust põhjustada, kuid samas kostub tudengite endi poolt teistsuguseid hääli.
Veelgi kahtlasemaks muudab uue plaani toimimise see, et lisaks tasuta kõrgharidusele ja vajaduspõhisele toetusele, ei väsi ministeerium kordamast, et tudengitel säilib võimalus täiskoormusega õppimise kõrvalt käia ka tööl ning võtta ka õppelaenu. Samas kehtib range 30 ainepunkti nõue - kui neid semestris kokku ei saa, siis lõppeb ka tasuta kõrgharidus sinu jaoks.
Selle kuu alguses teatas haridusministeerium, et Eesti Üliõpilaskondade Liidu etteheide riigile, et tudengid õpivad vähe, kuna peavad enda elatamiseks töötama, ei vasta tõele, sest üle-euroopalise üliõpilaste uuringu Eurostudent IV tulemused näitavad, et Eesti tudeng on üldiselt rahul või väga rahul sellega, kui palju neil on aega õppimiseks ja töötamiseks.
Lugupeetud lugeja! Kuidas sulle tundub mõte tasuta kõrgharidusest ja vajaduspõhistest toetustest? Kas minister Aaviksoo läheb ajalukku kui eduka kõrgharidusrefomi looja või vajub kogu see plaan äpardunud valimislubadusena unustusse? Kui võtta arvesse, et puu otsas ilmselt raha kasvama kunagi ei hakka, siis kuidas peaks looma tingimusi ülikooli õppimiseks vaesemate perede lastele?
Kõik teemakohased mõtted on teretulnud aadressile online@epl.ee !
