Jõulud Eestis: rüütli ehtimine ja neegerpäkapikk
Eesti ühes suuremas toidupoes said esimesel jõulupühal otsa hapukapsad. Lihakraami ja verivorste paistis küll jätkuvat kõikjal, kus poeuksed valla olid. Enamik väikseid maapoode oli aga jõulupühade ajaks oma uksed kinni pannud, sest eks kõik taha ju rahulikult pühi pidada.
Nii ongi ilmselt õige, kui iga-päevased asjad jõuludeks unustatakse ja ollakse pereringis või oma mõtetega. Ainult sõpru ei tohi unustada, ka neid, kes laudas elavad.
Nii viis Käravetel elav Aino oma kitsedele tavapärasest rohkem nii peeti kui ka porgandit. Jahimeestel ei ole sellel aastal küll veel metsa toidukorve üles panna tulnud, sest lund pole ju ollagi ja loomad saavad oma söögi ise kätte.
Head-paremat jagati sõpradele-sugulastele nii jõuluõhtul kui ka enne seda, kõikvõimalikel jõulupidudel. Nii juhtuski, et ühes väikeses Võrumaa külas läksid õde-venda vaidlema, mis kommid on paremad, kas Eesti või Läti omad. Tõe jaluleseadmiseks otsustati korraldada kommisöömisvõistlus. Võitja ei ole veel selgunud.
Läsna rahvas Lääne-Virumaal ehtis kuuse asemel hoopis Rüütlit. Kihnu rahvas viis kuuskede puudusel tavapäraselt tuppa männipuu, millel käbid (kohalikus kõnepruugis munnad) küljes. Ruhnus seda muret ei ole, mõlemas kirikus seisab uhke kuusk.
Prangli saarel peeti jõuluteenistust esimest korda selles usus, et peagi saab moodustatud omaenda kogudus, milleks EELK kirikukogu jõulukuu alguses oma nõusoleku andis. Ambla kirik sai aga jõuluks niimoodi valgustatud, et kaugemalt tulija selle lihtsalt üles leiaks.
Elektrieelsed jõulud
Tartu koolilapsed rõõmustasid Elva lastekodu kasvandikke omadisainitud kampsunitega.
Jõuluööl viisid Tartu Salemi baptistikoguduse “jõuluinglid” Luhamaa piiripunktis seisvatele veoautojuhtidele jõulurooga ja kingitusi. Narva piiril samal ööl valves olnud ametimehel jõulutaadile suuri soove polnud, rõõmu tegi pigem see, et autojärjekord on kõvasti kahanenud ja detsembris leiti salakaubavedajate järjekordne voolik üle Narva jõe.
Jõulupeod olid üle Eesti rõõm-sad ja leidlikud, Rakveres peeti jõulupidu metsiku lääne stiilis, kus kauboide ja indiaanlaste kõrval oli kohal ka jõuluvana päkapikuna saatnud neeger.
Kalevipoja-lugude ühes sün-nipaigas Kadrinas esitati keskkooli jõulupeol katkendeid rahvuseeposest. Kuigi etteasted erinesid oluliselt lauluisa Kreutzwaldi algmaterjalist, jätkus äratundmisrõõmu ja kaasanaermist poolteiseks tunniks. Kõige minevamaks kingituseks osutusid aga hoopis “lokaliseeritud” sokid.
Kohtla-Järvel oli pool Järve linnaosa sunnitud meelde tuletama “elektrieelseid” jõule. Vanu aegu tuletati meelde aga üle Eestimaa, sest lund ei olnud peaaegu kusagil, Peipsi järv puha lahti ja Järvamaal Prandil pidi liumäge kilekottidega katma. Aga mis lubatud, see lubatud.
Krimmi eesti külas Krasnodarkas lõppes Eesti Tare remont, Tartumaal Kuustes peeti aga kogu detsembrikuu jõululaata, millega ärksad perenaised ühiste kangastelgede jaoks raha kogusid.
Urvaste kandis Vaabinas meisterdasid Tiina ja Kalev edasi oma isiklikku päkapikumaad, Valgutas aga pandi lasteaed-algkooli seinale trips-traps-trulli mängimiseks mõeldud vaip, mis kingapaelte sidumist õpetab.
