Juba järgmisel pühapäeval algav vähipüügihooaeg lubab head saaki

Seekord tohib püüda pea pooles Eestis, aga soovitud püügiluba kõigile ei jätku.

­Kuna vähkide arvukus on pärast 2000. aastate alguse ränga põua tekitatud tagasilööki jõudnud piisavalt taastuda, lubab keskkonnaministeerium augustikuu esimesest päevast algaval püügihooajal püüda vähke varasemast tunduvalt rohkem.

Keskkonnaministeeriumi ka­la­varude osakonna peaspetsialist Herki Tuus tõi välja, et võrreldes eelnevate aastatega on seekord võimalik väikeses mahus vähipüüki lubada koguni neljas maakonnas, kus püük on seni keelatud olnud: Järvamaal, Ida-Virumaal, Pärnumaal ja Hiiumaal. Peale nende maakondade jagatakse tavapäraselt vähkide püüdmiseks lube ka Harju-, Saare- ja Valgamaal.

„Varasematel aastatel on vähisaagid jäänud vahemikku 7000–9000 mõõdulist jõevähki. Kuna lisandunud on uusi maakondi ning vähesel määral on püügivahendite piirarvud tõusnud ka ülejäänud maakondades, võib sel aastal loota suuremat saaki ehk kuskil 10 000 isendi ringis,” rääkis Tuus.

Vähipüügilubade taotlemine on juba alanud ja Tuusi kinnitusel on huvi nende vastu suur. Näiteks aastaid Eesti vähipüüdjate eldoraadoks olnud Saaremaal on kõik load juba välja jagatud. Aga näiteks Pärnumaal on Tuusi sõnul huvilistel võimalik luba veel saada.

Hooag kestab kuu aega

Kuna suurimaks ohuks Eesti jõevähipopulatsioonidele on praegu vähikatk, palub keskkonnaministeerium kõikidel vähipüüdjatel enne ühelt veekogult teisele minemist oma püügivahendid kindlasti desinfitseerida. Samuti ei tohi püütud vähke omavoliliselt ilma asustamisloata teistesse veekogudesse viia. „Selline tegevus tõstab oluliselt vähihaiguste leviku riski, mistõttu see on ka keelatud,” selgitas Tuus.

Vähipüügihooaeg kestab sep­tembri alguseni. Püük on tänavu keelatud Läänemaal, Lääne-Virumaal ja Raplamaal ning vähikatku leviku takistamiseks ka Saaremaal Põduste jões ja Laugi peakraavis ning Harjumaal Jägala jões ja selle lisajõgedes.

Suvekuumus võib halvasti mõjuda

•• Neljas maakonnas, kus tänavu täiendavalt vähipüüki lubatakse, jagatakse huvilistele välja sada püügiluba. Seejuures võib üks inimene taotleda endale maksimaalselt viis luba. Kui Saaremaal, kus nõudlus vähipüügilubade järele on kõige suurem, tuleb ühel ööl nata või mõrraga vähi püüdmise õiguse saamise eest välja käia 40 krooni, siis mandril 30 krooni.

•• Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Herki Tuus märkis, et juhul kui vähivarude kosumist miski untsu ei keera, võib lähiaastatel vähipüügi taastada ka näiteks Lääne-Virumaal ja Raplamaal.

Vähiteadlane Margo Hurt nentis aga, et tänavune suvekuumus ei pruugi vähkidele sugugi hästi mõjuda. Tema sõnul on vähkide jaoks kõige sobilikum, kui veetemperatuur jääb 20 plusskraadi juurde, kuid praegu on see piir pea kõikjal kõvasti ületatud. „Mida kõrgem on veetemperatuur, seda suurem on vähkide hapnikuvajadus, kuid soojas vees kipub hapnikusisaldus just vähenema,” osutas Hurt.