Juhan Aare: õigel juhtimisel saame kümme kohta
•• Teie tippaeg oli 80-ndate lõpus. Kuidas pistate rinda ja olete võrdväärne partner teiste parteijuhtidega, kes on esile kerkinud uuel ajal? Näiteks Andrus Ansipiga? Edgar Savisaar oli tol ajal plaanikomitees ja Mart Laargi ei olnud veel poliitikas, kui teie suuri tegusid tegite. Rääkimata Juhan Partsist ja Jüri Pihlist.
Ma ei näe, et Rahvaliidul oleks vaja midagi erilist leiutada. Rahvaliidu probleem on see, et tal on olnud viimasel ajal äpardunud juhid. Need on erakonnast lahkunud.
Kui valitakse uued juhtorganid ja kui erakond saab endale uue esimehe, siis ta ei pea nii väga muretsema, kuidas pista rinda teiste parteiliidritega. Tema põhimure peaks olema see, kuidas programmilised põhimõtted etapi viisi ellu viia.
•• Erakonda viimastel aastatel juhtinud seltskond seda ei teinud?
Minu arvates nad kas unustasid või ei pööranud sellele nii tõsist tähelepanu, mida nad oleksid pidanud tegema, lähtudes erakonna kehtivast programmist.
•• Oli see nende suurim viga?
Nad on teinud üsna palju vigu, sealhulgas olnud kaugel paljudest erakonna liikmetest. Erakonna tegevus on midagi sellist, kus erakonna juhid eesotsas partei esimehega peavad väga tihedalt kogu aeg suhtlema võimalikult paljude erakonnaliikmetega üle Eesti.
•• Enne pidasite fosforiidisõda, mis sõda nüüd pidama hakkate?
Esimene probleem on meeletult suur tööpuudus, millest tulenevad paljud muud probleemid.
Teiseks. Eestis on looduslikud ressursid – maa, vesi, mets, muld –, mille puhul on kindlasti võimalik efektiivsemalt ja rohkem organiseerida selle baasil väikeettevõtlust. Väga suur probleem on see, et koondume üha rohkem keskustesse.
Need probleemid, mis on seoses Islandi vulkaanipurske, Mehhiko lahe tragöödia ja tohutu katastroofiga Tšiili kalatööstuses, viitavad sellele, et jutud, mida 1990-ndate alguses räägiti – Eestis pole vaja põllumajandust, toome kõik Lõuna-Euroopast sisse ja mis siin põhjamaal ikka sellega jamame – on väga vale jutt. Me näeme, et tarvitseb ühel vulkaanil vaid köhatada ja juba on transport segi paisatud.
•• Kas Rahvaliit on mudas?
Need, kes räägivad, et erakond on mudas, on ise kuskile auku kukkunud.
Jälgisin tähelepanelikult seda möllu Rahvaliidu ümber. Minu jaoks on selge, et manööver, mille sisuks oli sotsidega ühinemine, oli pigem enesepäästeoperatsioon nende äpardunud Rahvaliidu juhtide poolt, kes ei suutnud oma poliitikat ellu viia.
•• Liitlasi otsite?
Tänapäeval ei saa Eesti poliitikas keegi teha poliitikat üksi. See on üks tõsine meeskonnatöö ülesanne arutada läbi, kes võiks olla Rahvaliidu kõige parem partner poliitilises elus.
Isiklikult arvan, et kindlasti peaks Rahvaliit rääkima Reformierakonnaga.
•• Valimiskünnise ületate?
Kui Rahvaliidu uuel juhtkonnal õnnestub enda ümber tekitada arvestatav nõunike seltskond, kellel on usaldusväärne akadeemiline taust, suur praktilise ettevõtluse kogemus, siis on võimalik ajada poliitikat, mis on arusaadav, suunatud selgete-konkreetsete eesmärkide poole. Inimesed ootavad, et igapäevaellu tuleb poliitika, kus ei anta tuld isiklikest ambitsioonidest lähtudes, vaid kus võitlevad ideed.
Kui mind valitakse erakonna esimeheks ja ma ei suuda niisugust poliitikat ellu viia, siis lähen oma filmide juurde tagasi ja tunnen neid tehes end väga õnnelikuna.
Aga ma ei tahaks teha poliitikat nii, et käin, rusikas taskus, ja vaatan, kellele saaks lajatada.
•• Nii et valimiskünnise ületate?
Oo-jaa, olen selles täiesti veendunud.
Oskuslikul ja asjatundlikul juhtimisel – ma ei pea siin silmas ainult ennast, vaid juhatust ja volikogu –, võib Rahvaliit saavutada vabalt tulemuse, mille puhul saadakse järgmises riigikogus vähemalt kümme, võib-olla rohkemgi kohti.
