„Juhan Aare on nii ühiskonnale kui ka Rahvaliidule küllaltki keeruline valik. Ühelt poolt on ta olnud kunagi erakonna liige ning seal väikese skandaaliga lahkunud. Teisalt tema kunagised valimistulemused ei lase aimata, et sellest muutusest võiks midagi uut ja suurt sündida,“ arvas Lember.

„Inimesena teda ei tunne, kuid ei oska väga kommenteerida, kuid vaadates statistilisi näitajaid ning ajalukku tagasi, siis mul sellesse (Aaresse kui häältemagnetisse – toim.) väga suurt usku ei ole“.

„Saaksin omalt poolt öelda ainult seda, et tuult tiibadesse. Ja kuidas öeldakse, et usk kaob viimasena, või peaks kaduma viimasena,“ kommenteeris ta Rahvaliidu väljavaateid saada tuleval aastal valitavasse parlamenti.

„Meie (Rahvaliidu eelmine juhtkond – toim.) nägime edasiminekuks teist varianti. Vastus peitub meie valikus, et seda usku (et Rahvaliit riigikokku saab – toim.) pigem ei ole,“ ütles Lember.

Lember nentis, et kui tema veel Rahvaliidu aseesimees oli, siis tegeleti aktiivselt tugeva uue liidri otsimisega. „Pidasime silmas oluliselt tugevama kuvandiga isikuid (kui Juhan Aare – toim.), kuid kahjuks tuleb öelda, et meil ei õnnestunud tookord erakonna ette uut verd tuua,“ jätkas ta.

Lemberi sõnul oli Juhan Aare nimi ka eelmise Rahvaliidu juhatuse ajal „laual“ kui partei võimalik uus liider. Ta lisas, et ei tema ega ka toonane partei esimees Karel Rüütli ei pidanud Juhan Aaret nii tugevaks kandidaadiks, et tema nõusse saamiseks oleks pidanud läbirääkimisi alustama.