Juhan Parts: Estonian Airi esimese poolaasta finantstulemus on selgelt alla ootuste
••Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, olete riigi esindaja Estonian Airis. Milline on teie arvamus Londoni lendude katkestamise kohta?
Kui Estonian Air juba lendab suurtesse pealinnadesse, siis ta peaks seda tegema ka Londonisse. Mitme ettevõtte juhid on mulle öelnud, et neid ei rahulda võimalus lennata kaks korda nädalas, kuid see probleem on püsinud praktiliselt terve Estonian Airi eluaja vältel.
Peame fikseerima Estonian Airi juhtimise ahela, mille kaudu saame valida oma võimalusi sekkumiseks, mõeldes à la Londoni liini püsimisele. Riigi poolt oleme püstitanud Estonian Airile kaks ülesannet: tagada võimalikult palju ühendusi ja teha seda kasumlikult.
••Milline on Estonian Airi hetkeseis?
Ühenduvus on parem, kui oli kaks-kolm aastat tagasi.
••Kas ka olukorras, kus arvestame, et Londoni liini pole?
Jah, ka Londonita. Nagu ettevõtte juht Tero Taskila on öelnud, et ettevõtte eesmärk on praegu leida Londoni jaoks parem viis sobivamate sageduste ja võimaluste näol. Teame, et Londonis on neli lennujaama, ja see on siiski metropol. Londonisse tuleb lennata.
••Kuidas olete rahul märtsist alustatud uue strateegia (EA keskendub nüüd pigem transiitreisijatele, mitte enam üheotsapileti soetajatele – toim) käivitumisega?
Riik on ettevõttele seadnud ülesandeks tagada parem ühenduvus ning tuua firma kahjumist välja. Kõige murettekitavam on see, et kuigi ühenduvus on paranenud, siis on finantstulemused selgelt alla ootuste ning sellega peab ettevõtte juhtkond ja kogu ettevõte täie tõsidusega tegelema.
••Kui ütlete, et finantstulemused on selgelt alla ootuste, siis milline on Estonian Airi poolaasta kahjum?
Ettevõte avalikustab selle.
••Millal?
Ma loodan, et see on lähipäevade küsimus. Üldiselt on Estonian Air avaldanud oma majandustulemused kord aastas. Ma arvan, et mõistlik oleks ikkagi teha seda vähemalt poole aasta või ka iga kvartali tagant. Majandustulemuste avalikustamine ei seisne lihtsalt arvude näitamises, vaid ettevõte peab andma ka selgitusi ja arvestama oma partneritega.
••Kui riigi ja rahva soov on juba pikemat aega olnud saada täpselt teada, mis Estonian Airis toimub, siis miks pole riik senini andnud firmale selgelt märku, et see on vajalik?
Eriti nüüd, kui lennundusteemad on päevakorral, on avalik huvi mõistetav. Imestan, et avalikkus pole tegelikult varem, juba Estonian Airi SAS-i juhtimise all oleku ajal, tõstatanud küsimust, et andmeid tuleks sagedamini avaldada.
Siiski pole Estonian Air ainuke riigi osalusega ettevõte ja küsimus on ka selles, kas firma saab avalikkuse huvile piisavalt reageerida.
••Eesti Päevalehele teadaolevalt on Estonian Airi poolaasta kahjum 10–11 miljonit eurot. Kas valitsus paneb ettevõttesse raha juurde?
Sellest on veel vara rääkida, sest praegu on valitsus andnud Estonian Airile raha lähtuvalt sellest, et firma suudab sellega muutused läbi viia ja jõuda stabiilsuseni. Mitte mingeid muid ettevõtte ettepanekuid, soovitusi ja nõudeid pole valitsusse jõudnud, kuid kui need peaksid mingitel asjaoludel saabuma, siis tuleb hakata vaatama, mida edasi teeme.
••Kuidas olete seni, pärast Estonian Airi juhatuse esimehe Tero Taskila aastast ametiaega tema tööga rahul?
Minu, nagu ka terve Eesti ühiskonna ootused on kõrgel. Praegu aga sõltub see, kuidas ettevõte areneb, väga palju mitte ainult firma juhatuse vastutuses olevast strateegiast, vaid suuresti ka sellest, kui palju ettevõte ise suudab oma võimekust kasvatada. Riigi strateegiaks ja huviks on ikkagi ühendus strateegilistesse sihtpunktidesse.
••Jah, milleks oleks näiteks London ja Frankfurt. Kas Eesti inimestel on lootus näha Frankfurti tulevikus Estonian Airi sihtkohana?
Frankfurdi puhul oleme teravas konkurentsisituatsioonis, sest seal on ees palju teisi Euroopa lennufirmasid, näiteks Lufthansa.
••Kumb variant oleks riigi ja rahva huvides olulisem, kas keskenduda transiitreisijatele või võimaldada regulaarset ja sagedast ühendust oluliste Euroopa sihtpunktidega?
Kui vaatame eeskujuna Islandit, siis seal on väikese rahva kohta palju ühendusi ning riik ei pea lennufirmasid kuidagi toetama, järelikult on ka selline võimalus olemas. Ometi teame Leedu näitel, et rahvusliku lennukompanii mittetoimimine võib kaasa tuua olulise tagasilöögi. Vilniuse lennujaam oli ju pikalt inimtühi.
Meie minimaalseks lennuühenduste arvuks on see hulk, mis tagab majandus- ja kultuurisidemed. Lennuühendus peab kaasa aitama majandus-edu saavutamisele. Sel juhul kehtib põhimõte, et mida rohkem sihtpunkte, seda parem.
••Mis sihtkohad need võiksid olla?
On iseenesestmõistetav, et rahvas suhtleb oma naabritega. Samuti oleme osa Euroopast. Seega peaksid need olema A-kategooria sihtkohad. Kui mingit sealset ühendust teenindab väga esinduslikult teine ettevõte, siis lasub otsus, kas konkureerida või mitte, juba ettevõtte juhtkonnal. Seepärast on aktsionäril ehk riigil väga keeruline anda mingit lennujaamade loetelu. Tavaline reisija lendab ehk mõne korra aastas kuhugi ja muidugi tahaks ta sobival ajal otselendu edasi ja tagasi. Selleks et seda võimaldada, peab olema liinil piisav täitumus 365 päeva aastas. Siit algabki äri.
Teame, et ühendus on koolipoisile rahuldaval tasemel, ning küsitakse, et miks ei saa Estonian Airiga lennata näiteks Shanghaisse. Kui sealt aga lendab Eestisse kümme inimest nädalas, siis on naeruväärne panna sellele liinile tühi lennuk. Kui Londoni puhul on reaalne reisijate arv väike, siis peab ettevõte mõtisklema nõudluse ja reisijate arvu kasvatamise üle. Me ei taha jääda kahjumisse ja me ei saa seda endale lubada. Olukord ei saa olla selline, et ütleme, et lendame näiteks Shanghaisse, ja maksame pensionite arvel tühjad lennud kinni.
••Kuidas reageerib riik äriringkonna pahameelele Londoni lendude katkestamise pärast?
Riigi reageerimisvõimalused on teatud määral piiratud. Euroopa lennundusturu reeglite järgi saab erijuhtumil korraldada avaliku konkursi mingile ühendusele, mis on oluline meie asukohast sõltuvalt. Siis on sellel konkursil võimalik osaleda kõigil Euroopa lennuturul tegutsevatel ettevõtetel. Riik ei saa lihtsalt nõuda, et Estonian Air lendaks Londonisse.
Muidugi on turul teisigi lennuettevõtteid, mis lendavad Tallinnast Londonisse, iseasi, kas nende kvaliteet inimesi rahuldab.
••Kui palju peab riik veel sel aastal Estonian Airi investeerima?
Praegu lähtub valitsus sellest, et ettevõte peaks suutma eraldatud rahaga hakkama saada.
••Kas riik peaks investeerima Estonian Airi maksumaksja raha?
Loomulikult ei peaks, sest mõelge, kui suured on juba toetused riigisisesele ühistranspordile. Praegu on niikuinii Tallinnast võimalik lennata üle 30-sse sihtkohta, samas on Eestis vaid veidi üle miljoni elaniku.
••Ometi on inimesed andnud märku, et oleksid nõus rahvuslikku lennufirmat ülal pidama, kuni see jalad alla saab.
Jah, sellelt pinnalt tuleb tööd teha. Kui tegime otsuse sisuliselt pankrotis ettevõte üle võtta, oleks alternatiiviks olnud loota, et Eesti ühendused välisriikidega võtab üle mingi teine lennufirma. Mõtlesime, et selle kava ebaõnnestumise risk on liiga suur, seega investeerisime raha, mis ei kuulunud Partsile, Ansipile ega Ligile, vaid maksumaksjatele. Nüüd tahame, et ettevõte viiks end jätkusuutlikkuseni.
Nõukogu on pakkunud välja, et kahe aasta pärast on Estonian Air majanduslikult kindlamal pinnasel. Ettevõtte juht on tööle võetud teatud lepingu alusel kindlate tulemuste saavutamiseks. Me tahame neid tulemusi ning ei kavatse järele anda ega valimatult summasid juurde anda.
Mitte mingil juhul ei saa aktsepteerida seisukohta, et kohe, kui tulemused on kehvemad, annab valitsus raha juurde. Ettevõttes peavad toimuma muudatused, sel peab olema selge perspektiiv.
••Uut rahasüsti te seega ei välista?
Mitte kunagi ei saa midagi välistada. Elame praegu ajas, et me ei saa välistada uut rahasüsti Kreekassegi.
Oleme seni Estonian Airi toetanud kaalutlusel, et lennuühenduse ainult turupõhisel pakkumisel võib Eesti majanduse ja ühiskonna areng olla takistatud ning seda me ei taha. Praegu otsib Estonian Air alles oma strateegiat, viise eesmärkide saavutamiseks. Ettevõtte juhid ja töötajad peavad suutma firmat piisavalt seestpoolt muuta, et see saaks jätkusuutlikuks.
••Tero Taskila tunnistas, et ka riigi avaldatav pinge on suur.
Muidugi. Milline töö pole pingeline? See on loomulik.
••Kuidas on jätkusuutlikud pooltühjad lennud väiksematesse Soome linnadesse?
Taskila strateegia seisneb koduturu laiendamises. Koduturuks peavad saama Balti riigid ja ka Soome, mis asub lähedal ja kus on kõrge elatustase. Seega ei saa valitsus ette heita seda, kui Estonian Air võtab riske, pakkudes lende väiksematesse paikadesse. Peaasi, et ta tagajärgede eest vastutaks.Riigifirmade börsile viimisest„Ligi peaks olema aktiivsem”
Ehkki rahandusminister Jürgen Ligi saatis juuli lõpus Juhan Partsile kirja, et puuduvad vastuväited riigiettevõtete võimalikule hinna määramisele börsil, leiab majandusminister, et Reformierakonna ja Ligi seisukoht pidanuks olema selgem ja tugevam.
„Mina oleks temalt oodanud tugevamat poliitilist algatust. IRL toetab plaani ja peab seda vajalikuks. Investeeringuid saame teha siis, kui Reformierakonnalt tuleb selge poliitiline tahteavaldus anda sellele küsimusele valitsusse arutlusele viimiseks roheline tuli ja teha selle suhtes selge analüüs. Minu hinnangul polnud Jürgen Ligi avaldus poliitiline roheline tuli, lausus Parts. „Otsustame, mida edasi teeme, aga erakonna esindajana soovin kindlasti, et tugevdataks poliitilist tahteavaldust, et anda roheline tuli analüüsiks. Siis saame sealt selgunud tulemuste põhjal ka edasi tegutseda.”
Ajalist määratlust, millal riigiettevõtete osalused börsile võiks viia, Parts anda ei soovinud, sest enne tuleb teha põhjalikud analüüsid. Muu hulgas ei välistanud Parts ka Riigi Kinnisvara börsileviimist.Rahastamisskandaalist„IRL oleks käitunud teisiti”
Reformierakonda ja justiitsminister Kristen Michalit räsivast skandaalist rääkides tunnistas Parts, et kahtlustused häirivad valitsuse tööd.
„Minu jaoks on praegu tegu Reformierakonna küsimusega, millele me lahendust ei tea. Arvan küll, et IRL oleks lahendanud analoogse situatsiooni teisiti. Mulle meenub Tõnis Paltsi juhtum, kus talle kui tavalisele ettevõtjale tuli maksuameti nõue, mis esitati kohtusse. Kuigi ta tahtis olla rahandusminister, polnud tal muud võimalust kui kohast loobuda.
Praegu on veidi murettekitav see, et olles Kristen Michaliga koos valitsuses, tundub mulle, et olukorral pole lühikest lõppu. Tunnen nii kolleegi kui kodanikuna, et me ei tohi hajutada vastutust.
Ka täiesti süütul inimesel võib tekkida olukord, kus ta mingit tööd teha ei saa. Loodan, et Reformierakond suudab leida lahenduse, et olukord ei häiriks valitsuse tööd,” lausus Parts.
Majandusminister lisas siiski, et valitsuskriisi tekkimine oleks praegusest olukorrast veelgi hullem variant.
