Juhtkoeraga pimedad tunnevad puudust mõistvast suhtumisest

 (10)
Juhtkoeraga pimedad tunnevad puudust mõistvast suhtumisest
Rauno Volmar

Juhtkoeraga pimedaid tõrjutakse põhjendusega, et koertega inimesi ei teenindata.

Eestis puudub konkreetne seadus juhtkoeraga liikumise kohta ja seetõttu nõutakse pimedatelt aeg-ajalt koera ukse taha jätmist.

Juhtkoertest kursusetöö kirjutanud Liilit Pisukovi ja Kerttu Olõkaineni meelest tuleks just teenindavat personali koerte vajalikkusest rohkem teavitada ja luua kindlad seadused koeri kasutavate inimeste õiguste reguleerimiseks. Selleks valmistavadki neiud praegu vastavat seadust ette, et see kodanikualgatuse korras menetlusse saata.

“Eelkõige tahame jõuda olukorrani, kus koer võib peremehega igal pool käia ega pea kandma suukorvi,” selgitas Pisukov seaduseelnõu sisu.

Kaubamajas asuvat kohvikut külastades keelduti koer Pepiga sisenenud Aare Karu tellimust täitmast põhjendusega, et koertega inimesi asutuses ei teenindata. Selgitus, et tegu on pimeda juhtkoeraga, ettekandjat ei veennud. Alles pärast seda, kui mees ähvardas avaliku skandaali ja politseiga, sai ta oma kohvi kätte.

“Kui ma juba kuhugi sisse saan, siis mind sealt enam niisama naljalt välja ajada ei saa, aga inimeste halvustav suhtumine rikub sellegipoolest alati tuju ära,” ütles Karu.

Suu on juhtkoera töövahend

Mehe sõnul ei taheta aru saada, et tegu on väljaõpetatud kuuleka koeraga, kes teiste külastajate rahu tavaliselt ei riku ja kellelegi kallale ei lähe.

“Tavaliselt ma ütlen sellistele õiendajatele, et mu koer ei hammusta, vaid neelab nad tervelt koos saba ja sarvedega alla,” hämmastab Karu inimeste rumalus.

Viimased kaks aastat juhtkoera kasutanud Julialt on mitu korda nõutud, et koer kannaks avalikus kohas suukorvi. Kuna suu on koera töövahend, ei saaks loom suukorviga oma ülesandeid täita. “Kui ma midagi maha pillan või ära kaotan, ei hakka ma seda ise kompides otsima, vaid koer tõstab asja minu eest üles,” selgitas Julia. “Kui oleks oht, et koer teeb midagi halba, paneks ma talle ise suukorvi pähe, sest mina ju vastutan tema eest.”

Ka Julial on olnud hulk ebameeldivaid juhtumeid mõistmatute turvameeste ja teenindajatega, alates ebaviisakatest kommentaaridest ja lõpetades nügimisega.

“Mina tavaliselt seletan niikaua, kuni mul lubatakse jääda, aga mul on mitu sõpra, kes vaidlemise asemel parema meelega vaikselt lahkuvad,” ütles Julia.

Falcki avalike suhete juhi Andres Lemberi sõnul Falck oma turvameestele ühtseid instruktsioone juhtkoerte osas ei jaga. “Kuna meie oleme ka ise klienditeenindajad, siis oleneb juhtum konkreetsest poest või toitlustuskohast, kas omanik lubab sinna koera või ei,” selgitas Lember.

Ideaalsed labradorid

•• Eestis kasutatakse juhtkoertena 99,9 protsendil labradore, kes tänu oma kuulekusele, sõbralikkusele ja stressitaluvusele sobivad selleks ideaalselt.

•• Kuni pooleteise aastaseks saamiseni elab koer kasuperes, siis tegeleb temaga pool aastat spetsiaalne treener. Alles kaheaastasena jõuab koer peremeheni.

•• Kuna väljaõpetamine on aeganõudev ja kulukas protsess, siis kõik puudega inimesed omale koera ei saa. Sotsiaalministeerium maksab aastas kinni nelja koera koolitamise ja praegu on järjekorras kaheksa inimest.

•• “Rohkem me ei saa soovijaid registreerida, sest ooteaeg on nii pikk,” selgitas juhtkoerte treener Anu Lokke. “Seetõttu on vanad koerad peremeest teeninud isegi nii kaua, kuni kukuvad vanadusest kokku.”

e-kaubandus konverents
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare