Našit on võrreldud hitlerjugendiga, mis on Sinu meelest nende kahe liikumise kõige sarnasem detail?

Kõik ühendab. See on putinjugend. Üks Naši föderaalkomissaar teatas mulle täiesti rahumeeli ja särasilmselt, et neil läheb kaks päeva, et tuua Venemaal 300 000 inimest tänavatele. See number peaks panema inimesed kukalt kratsima, kuna siinkohal Naši ei valeta, vaid nad võivadki selle rahva sisuliselt ilma organiseerimata tänavatele tuua.

Lisaks kandideerivad našilased ka Venemaa riigiduuma valimistel, partei nimi on Naša Rossija (Meie Venemaa).

Kas miski siiski ka eristab eelmainitud kahte nähtust?

Euroopas on väga moodne võrrelda kõiki totalitaarseid ideoloogiaid automaatselt Natsi-Saksamaaga. Mina tõmbaksin hoopis teise paralleeli. See on pigem ikkagi Stalini Venemaa.

Selles mõttes, et see leksika: meie, Lenini lapsed; meie, Stalini lapsed, ning nagu nüüd Naši deklareerib: meie, Putini lapsed. See on väga arhetüüpne nõukogude kultuurile.

Kui vaadata Saksamaa natside propagandat 1930’ aastatel, siis oleks seal justkui mingisugune osa mõistusest alles. Samas kui ma loen brošüüri, mille nimi on Uroki Družbi (Sõpruse õppetunnid), mis on väga viimistletud ning kaasaegselt kujundatud, trükitud väga kvaliteetsele paberile, mille sihtgrupiks on väikesed vene poisid vanuses 15-19 ning mis deklareerib, et vene kultuuri peamine ülesanne on assimileerida kõik teised kultuurid.

Mis puudutab Naši lärmamist siinsete venelaste kui vähemusrahvuse kehva olukorra aadressil, siis eelmainitud brošüürist selgub, et iga inimene Euroopas peab õppima tundma vene mentaliteeti ja vene keelt.

Naši ideoloogia kohaselt ollakse lõplikult võidukas ainult siis, kui pool Euroopat räägib vene keeles.

Nende ametlikus programmis on kirjas kõikide vähemusrahvaste kohene assimileerimine ning kohustuslik vene mentaliteedist arusaamise õpetamine.

Seal on kirjas ka üht-teist, mida vanasti ei olnud. NSVL-is räägiti vähemasti mingisugusel võltsil tasandil rahvaste sõprusest, aga praegu räägivad našid sellest, et värvilisi, eestlasi ning igasuguseid muid kahtlaseid inimesi ei ole vaja tappa, sest kes siis pärast musta töö ära teeb.
See on nende föderaalne programm, nende ametlik sisekasutusjuhend.

Kas Našil on mingeid konkreetseid Eesti suunalisi samme plaanis?

On küll. Järgmine aktsioon tuleb nii-öelda Tallinna vabastamise nii-öelda aastapäeval, mida nad septembris tähistavad. Plaanis on korraldada komissaride seisakuid ning lasta ennast politseil loomulikult ka ära viia ning meediapildile saada. See on nende ametlik programm, mida õnnestus mul kirjalikul kujul ka oma silmaga näha.

Midagi nii hullu ei tule kui aprillis, sest kes see ikka tahab peksa saada ning vangi minna. See ei aita Eestit paraku mitte kuidagi moodi. Probleem on selles, et eestlased on hakanud pronkssõduri lugu unustama. Paljudel venelastel on see aga väga hästi meeles.

Nõukogude ajal hoidsid eestlased kokku seetõttu, et nende olukord oli halb. Praegu on kohutav võimalus, et venelased hakkavad omaette kokku hoidma, justkui neil oleks midagi pahasti, kusjuures mõtlemata, et mis on halvasti.

Mis on Eesti-päritolu našistide roll kogu liikumises?

Mis puudutab Eesti našismi, siis siinsed liikmed on võrdlemisi isehakanud tegelased. Meil on Eestis ka selliseid ühekäelisi isamaalasi nagu näiteks Rebane või Madisson. Inimesed, kes on täiesti võimelised tegema lollusi. Näiteks riputama sini-must-valge välja mõtlemata üldse, et miks nad seda teevad, mis selle tagajärg on ning mis see sini-must-valge üldse on. Eesti našide seas valitseb umbes samasugune olukord. Venemaa ideoloogiliselt tugevatele našilastele võivad siinsed järgijad olla tegelikult pinnuks silmas.

Kas vene noored teadvustavad endale, mida nad teevad?

Ei teadvusta. Naši defineerib ennast kui demokraatlik anti-fašistlik noorteliikumine. Mis peaks noortel inimestel Venemaal 2007. aastal olema pistmist fašismiga? Absoluutselt mitte midagi.

See on lihtsalt selline stereotüüp, mis töötab. Kõigil on vanaisa olnud ning kõik on õppinud seda nn sakslaste peksmise ajalugu. Naši jaoks ei ole mitte mingit muud argumenti vaja, kui et tegemist on antifašistliku liikumisega.

Ma olen veendunud, et enamik noortest ei teadvusta, mida nad teevad. Asi on selles, et noored dresseeritakse ära. Saadakse kokku piisavalt lojaalne seltskond, keda vajadusel tuleb tänavatele tõepoolest 300 000.
Loomulikult noored loevad neile Naši poolt väljatöötatud brošüüre. Nad ei taipa sellest, mis toimub, kahjuks mitte tuhkagi.

Praegu õpetatakse noori našilasi suvelaagris teisitimõtlejaid peksma, OMONi mängima. Kuhu asi edasi liigub? Kas järgmine kord tehakse näiteks laagrist päevane väljasõit Jabloko noortele isamaalist kasvatust andma ja õpitut praktiseerima?

Absoluutselt. Ma küsisin ühe komissari käest, et kas nüüd, mil Venemaal on tulemas valimised, lähete te opositsiooni peksma? Mees vaatas mulle sinisilmselt otsa ning vastas, et seal ei ole enam kedagi peksta, me oleme kõik juba laiali peksnud.

Kui me vaatame Naši brošüüri koha pealt, mis õpetab fašismi ära tundma, siis Jabloko on seal täiesti olemas. Nagu mulle see sama komissar seletas: demokratija eto besporjadok (demokraatia, see on korralagedus).

Naši on meeletult ohtlik asi ja kui Eesti sellele väga ruttu tähelepanu ei pööra, siis võime midagi väga olulist maha magada.

Mida saaks tavaline eestlane naaberriigi Venemaa üha äärmuslikuma poliitika suhtes ära teha?

Tavaline eestlane saab alati teha kõike seda, mida ei tee tavaline venelane: mitte uskuda propagandat ja mõelda oma peaga. See on tavalise eestlase ülesanne.

Kes rahastab Našit?

Möödunud suvelaagri hinnanguline maksumus oli 10 miljonit dollarit. Kogu see summa tuli vabatahtlikest annetustest. See tähendab seda, et annetanud on Gazpromi inimesed, Putini administratsioon ja tõepoolest on nad kõik ise annetanud.

Asja küünilisus peitub selles, et sisuliselt maksavad ametnikud eraisikute annetused kinni. See näitab asja nii nagu see oleks poliitiliselt korrektne, kuid samas ei salga need samad ametnikud seda, et nad nii teevad.