Mereväe miinijahtija Ugandi külgvaatlussonariga saadud pilt näitas uurijatele, et ligi 85 meetri sügavusel pilkases pimeduses lebav vrakk ei pruugi üldsegi olla allveelaev.

Kui meremuuseumi uurimislaeva Mare sonariga varem tehtud pildilt aimasid asjatundjad Kalevile viitava tundemärgina keskosas asuvat miinišahtidega laia keskosa, siis moodsa tehnikaga varustatud Ugandilt tehtud sonaripilt näitas hoopis midagi muud: vrakil polnud ei esialgu oletatud komandotorni ega ka laiu miinišahte. Ühtlasi kummutasid viimased sonaripildid kahtluse, et leitud vraki ühes otsas paistev sirbikujuline osa võiks olla allveelaeva küljest lahti murdunud roolileht, sest see osutus liiga pikaks.

Peale selle näitasid värsked so­naripildid, et leitud vraki kerekonstruktsioon pole sugugi allveelaevale omane. „Kui muidu moodustavad allveelaeva konstruktsiooni põhiosa ringikujulised kaared, siis arvatava Kalevi vraki konstruktsioon koosnes vöörist kuni ahtrini ulatuvatest pikilattidest ehk stringeritest. See ei ole klassikalise allveelaeva konstruktsioon,” tõdes Mäss, kellele Kalevi leidmine on olnud üks elu unistusi.

Kõige tipuks süvendavad uurijate niigi suuri kahtlusi värtnakujulise vraki mõõtmed. Kui omal ajal ühes kaksikvenna Lembituga Eesti mereväe auks ja uhkuseks olnud Kalevi pikkus küündis 59,5 meetrini, siis sel esmaspäeval sonariga uuritud vrakk on vaid veidi enam kui neljakümne meetri pikkune.

Tagasi kohe, kui ilm lubab

Mäss nentis oma jutu kokkuvõtteks, et suure tõenäosusega pole tegemist Kaleviga. „Sajaprotsendilise kindlusega ma seda siiski veel kinnitada ei julge, sest videopilt vrakist jäi meil kehva ilma tõttu saamata,” viitas Mäss, et lootus vrakk Kaleviks tunnistada pole veel päris kustunud. „Lõpliku vastuse peab andma videopilt, me peame selle ära ootama.”

Kaido Peremees Tuukritööde OÜ-st kavatseb oma laeva ja allveerobotiga vraki juurde naasta niipea, kui allveefilmimist takistavad ilmaolud paranevad.

Mäss ütles, et kui oodatavad veealused kaadrid kinnitavad sajaprotsendiliselt, et Juminda miiniväljalt leitud vrakk pole siiski Kalev, tuleb alust samast piirkonnast edasi otsida. „Kõige tõenäolisemalt jääb ta ikkagi miiniväljale, kuna lahinguülesande kurss viis ta risti läbi selle kõige paksema miinisupi,” osutas ta.

Vrakkide poolest on Soome lahe Juminda miiniväljale jääv põhjaosa äärmiselt rikas. Meremuuseum on sellelt 300 ruutkilomeetri suuruselt alalt leidnud ligikaudu 50 vrakki. Ne­nde hulgas on kindlaks tehtud näiteks viis allveelaeva, kaks jäälõhkujat, kauba- ja sõjalaevu ning ka ajaloolisi purjelaevu. Ka algul Kaleviks peetud vrakk on Mässi sõnul merenduse ajaloo seisukohast igal juhul väga huvitav.

Kalevi viimane sõit

••    1941. aasta oktoobrikuus Nõukogude laevastikku kuuluvana oma viimast ülesannet täitma suundunud allveelaeval Kalev oli pardal kokku 20 meremiini ja 30 inimesest koosnev luurerühm. Nende hulgas olevat legendi kohaselt olnud ka kolm eestlast: kaks meest ja üks naine.

••    Lahinguülesanne nägi ette, et 29. oktoobril pidi Kalev lahku­ma Kroonlinnast ja suunduma Suursaare lähistelt sakslaste poolt okupeeritud Eesti rannikule. Esmalt pidi alus panema Kolga lahe äärde maha luurerüh­ma. Pärast seda pidi all­vee­laev suunduma positsioonile Tallinna-Helsingi laevaliinil, seadma sinna 20 meremiinist koosneva tõkke ja jääma sinnasamasse kõiki ettejuhtuvaid laevu uputama.

••    Arvatakse, et Kalev uppus mii­niplahvatuses enne, kui Kolga lahte jõudis, sest pärast Kroon­linnast lahkumist alusega enam raadiosidet luua ei õnnestunud.