Kelle süü on Eesti majanduskriis, küsis Edgar Savisaar täna Eesti Päevalehes ilmunud arvamusartiklis. Esmapõhjuseks nimetab Tallinna linnapea ja endine majandusminister erasektori kiiret laenukoormuse kasvu.

Riigikogu rahanduskomisjoni liige Jürgen Ligi Savisaare arvamust ei jaga. „Vabal turul ei ole riigil võimalik laenamist piirata. Eesti Pank on oma pädevuse piires püüdnud seda teha, aga midagi enamat polegi võimalik teha.“

Teiseks majanduskriisi põhjuseks nimetas Savisaar tänavuse riigieelarve ülepaisutamine, mille tagajärjeks oli negatiivne lisaeelarve. Jürgen Ligi kriisis riigieelarve otsest mõju ei näe. „Eelarve paisutamine ei tekita majanduskriisi, see tekitab eelarvekriisi. Pikemas perspektiivis on muidugi üldisi negatiivseid mõjusid, aga praegu on see tal populistlik bluff,“ arvustas poliitik.

Majanduskriisi kolmas põhjus Edgar Savisaare hinnagul pronkssõduri afäärist tingitud transiidi hävimine. „Selles on kübeke tõtt, et transiidi vähenemine toimus kiiremini kui muidu, aga see on siiski vähemalt kümme aastat olnud Venemaa ametlik poliitika,“ arvab Jürgen Ligi. „Transiidi kaotus pole muidugi hea, aga me ei pea põhimõtteid seeklite vastu vahetama. Pealegi on mõju marginaalne ja lööb ainult kitsa inimeste ringi pihta.“

Eksmajandusminister Savisaare arvates oli üheks järgmiseks kriisi riigile kuuluvate äriühingute, sihtasutuste ja avalik-õiguslike institutsioonide laenamist mitmekordset suurendamist, mis andis majanduse ülekuumenemisele hoogu juur¬de. Jürgen Ligi sellega ei nõustu.

„Mina ei tea selliseid laenajaid. Toogu näiteid,“ sõnas Ligi ja rõhutas, et laenamist kritiseerides tuleb arvestada ka seda, mida laenuga saadi ja mida sellega tehti. Laenudest rääkides osutab Jürgen Ligi ka sellele, et Savisaare juhitud Tallinn on omavalitsuste suurim laenaja, mis sellest hoolimata tahab laenu juurde.

Edgar Savisaare hinnangul on kriisile kaasa aidanud ka see, et valitsus ignoreerib inimeste süvenevat väljarännet Eestist. Rahanduskomisjoni liige Ligi hinnangul pole väljarännanute arv sugugi nii kohutav, sest eelmisel aastal hakkasid inimesed hea majandusolukorra tingimustes ka naasma. „See on loogiline, et paremates tingimustes hakatakse tagasi tulema,“ sõnas Ligi. Tööjõu väljavoolamsie piiramist poliitik igal juhul ei poolda: „Kas ta (Savisaar – toim.) tahab raudeesriiet? Kas ta tahab keelde? Seda ei saa teha.“

Veel üheks kriisi süvendajaks on Savisaare arvates impordi soodustamine ja ekspordi õõnestamine sellise määrani, et Eesti maksebilansi jooksevkonto saldo jõudis 2007. aasta lõpuks rekordilise puudujäägini. Jürgen Ligi osutas antud punkti kommenteerides, et Edgar Savisaar on valinud oma andmeteks 2007. aasta teabe. „Vaadata tuleks pigem 2008. aastat. Jooksevkonto on tänavu ühena vähestest näitajatest paranenud,“ sõnas Ligi. „Või valis ta 2007. aasta andmed patukahetsusest? Aprillini oli ta ju veel ise majandusminister,“ muigas poliitik.


Kokkuvõttes leidis Jürgen Ligi, et enamus Edgar Savisaare põhjendustest majanduskriisile on valed: „Ma leidsin neist viieteistkümnest viis, milles on tõetera sees.“

„Läbiv joon on siiski demagoogia, kahjurõõm ja valiv tõlgendamine. Ta manipuleerib nende tõeteradega – tõde on hoopis suurem,“ leiab Ligi.