Ei, see ei ole mu unistus olnud. Aga ei saa ju suhtuda nii, et mu poliitikuamet peaks piirduma tööga riigikogus.

•• Kuidas hakkab teie tööd mõjutama see, et tegu pole teie unistusega? Kui olete näiteks aasta jagu ametis olnud, kas siis hakkab valdkond rohkem huvitama?

Ei mõjuta üldse. Kui on vaja ära teha, siis ma teen. Minu jaoks on kaitsepoliitika suuresti välisasjades ja neid ma olen ju ka ülikoolis õppinud. Püssid ja maastikumängud mind väga ei köida.

•• Vahetult pärast kandidaadiks kinnitamist ütlesite, et pole veel jõudnud end valdkonnaga kurssi viia. Kas tänaseks on olukord paranenud või loodate alustuseks nõunikele?

Suuremad asjad käivad ju riigikogust kogu aeg läbi. Mul on ees suur paks kaust, millega ma pean praegu töötama. Minister ei pea ju olema mitte kõige targem, vaid peab teadma, kes on mingis asjas tark. Ja neid inimesi kaitseministeeriumis jagub.

•• Mis seal kaustas siis on, millega te tutvute?

Siin on igasuguseid programmdokumente ja ülevaateid ministeeriumi tegevusest. Ei midagi sensatsioonilist.

•• Läti loobub järgmise aasta lõpul ajateenijatest lõplikult. Kas ja millise aja jooksul peaks Eesti lõunanaabrite eeskuju järgima?

Usun, et võtan selle diskussiooni rohkem ette. Et selgitada, mis on aja nõudmised, miks mõned riigid de iure ja miks meie de facto liigume kutselise armee suunas. Me liigume de facto sinnapoole juba aastaid. Minu arust peaks see debatt aktiivsemalt lahti minema. Asi pole enam Reformierakonna programmis, kus see kirjas, vaid tegu on selgelt aja nõudmisega. Enam ei saa lihtsalt sellele ideele vastu lahmida.

•• Kui lätlaste kombel täielikult ajateenistusest loobume, siis kas pole meil ühel hetkel enam küllalt häid mehi, kes tahaksid profisõduriteks saada?

Olen sellest teadlik. Peab veel mõtlema, kuidas selle protsessiga edasi minna. Kas jätta alles mingi lühiajaline teenistus või muu vorm. Igatahes ilma veendumuseta, et meil poisse sõjaväelasteks jätkub, ei saa seda sammu astuda. Peame jälgima, kuidas lätlaste kogemus end õigustab. Ei ole nii, et kaitseminister tuleb ja teeb ära. Tegu on konsensusküsimusega ja eelkõige on vaja debatti.

•• Loome teoreetilise olukorra. Kui teie esimesel töönädalal, veel enne valimisi, peaksite kuulma mõnda halba uudist meie välismissioonidel olevate sõdurite kohta, kas lubaksite rahvale sõdurid Iraagist koju tuua?

Jumal hoidku selliste juhtumite eest ja selliste poliitikute eest! On väga kurb, kui kaitsepoliitika on valimiste loksutada. Kaitsepoliitika peab minema edasi, sõltumata sellest, kui leilis keegi valimiste tõttu on. Me ei kaitse ennast valija eest, me kaitseme ennast välisohu eest.

•• Mis on praegu meie kõige suurem välisoht?

See on Eesti strateegias defineerimata. Kusagil ei ole kirjas, mis riik meie vaenlane on. Unustada ei saa ka tänapäevaseid ohte. Terrorismi, looduskatastroofe.

•• Lõpetuseks veel ka õhuturbest. Millise avalduse peaksime NATO-le selles küsimuses tegema?

Tegu on Balti riikide ja ka teiste riikide ühise murega. Niisuguseid küsimusi on olnud ju ka meie põhjanaabritel.

Jürgen Ligi

•• Sündinud: 16.07.1959 Tartus

•• Haridus: Estonian Business School, MBA programm 1994–1996, Tartu Ülikool, välismajandus 1989–1993, Tartu Riiklik Ülikool, geograafia 1977–1982, Tartu 2. keskkool 1977

•• Senised töökohad: X Riigikogu 2003–2005, IX Riigikogu 1999–2003, VIII Riigikogu 1995–1999, EVEA Panga Kuressaare filiaal, juhataja 1993–1995, Kaarma vallavalitsus, majandusnõunik 1992–1993, Ettevõtluskonsultant 1992, Kaubandus-Tööstuskoja Saaremaa osakonna juhataja 1989–1990, Saaremaa ATK, peaspetsialist 1989, Plaaniinstituut, ökonomist 1982–1989

•• Erakondlik kuuluvus: Reformierakond, aastast 1994

•• Keelteoskus: inglise, vene ja soome keel

•• Perekonnaseis: abielus, 2 poega