Jüri Pihl: kandideerin kohalikel valimistel kindlasti esinumbrina

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehe Jüri Pihli sõnul isegi kui Tallinna valitsemine pole korrumpeerunud, siis inimestele vähemalt tundub nii.

**Ütlesite enda kohta, et olete tegudeinimene, aga mis tegusid te viimase kolme kuu jooksul teinud olete?

Erakonda edendanud, seda ette valmistanud kohalikeks valimisteks.

**Kas olete otsustanud partei esinumbrina Tallinnas kandideerida?

Eks ma Tallinnas kandideerin kindlasti. Kus täpsemalt, seda me veel vaatame, täpselt otsustame selle 29. augustil. Konkurente erakonnasiseselt ei ole tekkinud, kuna meil on selline komme, et erakonna esimees on ikka esinumber.

**Kas volikokku läheksite?

Ikka läheksin, kuhu mul mujale minna, ma pole ju riigikogu liige.

**Mida Tallinnas eelkõige muutma peaks?

Ma usun, et tallinlased ootavad läbipaistvat ja korruptsioonivaba valitsemist.

**Kas praegu on Tallinnas siis valitsemine korrumpeerunud?

Isegi kui pole, siis inimestele näib, et on. On olnud üksikuid kriminaalasjad, kuid inimesed ootavad, et valitsemine oleks läbipaistvam ja otsused selgelt põhjendatud. Ka linn peaks kärpekohtadel arvestama, et lapsed on viimased, kellelt kärpida. Ei saa öelda, et Tallinn pole midagi teinud, on loodud mingeid sotsiaalseid töökohti, kuid igasugune tööhõivepoliitika peaks olema koostöös riigiga ja võib-olla peaks suurendama sotsiaalseid töökohti. Kahjuks on kohalikul omavalitsusel maksupoliitikat raske mõjutada, see on vaidlus ehk enne 2011. aasta valimisi, et kas omavalitsusel on kindlus, kas riik ei tule ja võta ära osa tulumaksust ja ütleb, et katsuge nüüd kõigega hakkama saada.

** Et see samm ei olnud siis väga aus, kui omavalitsustele minevaid tulumaksueraldisi vähendasite?

Tallinnal on lihtsam, sest nemad saavad endaga hakkama, kuid väiksematel omavalitsustel see nii lihtne pole. Aga kohalike omavalitsuste valimistega seda muuta ei saa, vaid see ootab ees 2011. aasta valimiste eel.

**Mida te arvate kolm kuud pärast valitsusest lahkumist valitsuse tööst?

Ma ei usu, et nad on meist paremini hakkama saanud. Majandusprobleemidega ei tegeleta ja riigieelarve võeti mingil kujul vastu, kuid seal ei ole olnud maksutõusu ja majanduses on ikkagi langustrend. Optimistid räägivad Saksamaale ja Prantsusmaale viidates, et põhi on käes, kuid meie seis on suhteliselt kehv. Ehkki öelda, et meist midagi ei sõltu ja peame ootama, mis toimub suurtes riikides, on naiivne – mulle tundub, et praegu tehakse Eesti majandusega sama, mis Mart Laar tegi 1992. aastal põllumajandusega.

**Mida siis valesti tehakse ja mida peaks teistmoodi tegema?

Euroraha, mille kohta öeldakse, et meil on asi paranenud, seisab praegu nurgas küll ja veel. Meil on ka see euro kui püha lehm ja loodetakse, et selle tulekuga usaldus taastub ja seetõttu ei taheta võlgu võtta, mis mõjutab eelarvetasakaalu arvestust. Ma kahtlen, et kas sellele ühele kaardile mängimine on õige, sest see ei pruugi olla võluvits, mis meid välja aitab. Ise kahtlustan, et kasulikum oleks olnud euroga liitumise tähtaeg kahe aasta võrra edasi lükata.

**Kas päevakorras olevad sotsiaalkulutuste kärped oleksid praegu õigustatud?

No sotsiaaldemokraatide käest ei tasu küsima tulla, et kas peaks langetama pensione. Ma pole seda meelt, et kärpida, kärpida, kärpida. Iga kärbe peab eelkõige majandust elavdama. Sellised muudatused pensionisüsteemis tuleks vaadata üle pikemas perspektiivis. Kui indekseerimissüsteem on paigast ära, siis peaks selle üle vaatama. On mõistetav, et kui palgad enam ei tõuse, siis ka pensionid ei tõuse.

**Kärpekohti on siis veel. Kustkohast veel võtta oleks?

Ma ei teagi seda praegu nii täpselt, et kas peab üldse kärpima, ja ma ei usu ka, et pensionid on see, mis kohe päästab. Sellega võtaksime raha lihtsalt ringlusest ära. Samuti ei tohiks meie valitsuse kombel vastandada lapsi ja pensionäre või õpetajaid ja politseinikke, nagu nad on teinud venelaste ja eestlaste vastandamisel. Sotsiaalvaldkonnas võiks pigem struktuuris muudatusi teha, mitte rääkida kriisiajal pensionide vähendamisest või pensionäride asendamisest valimisringkonnas lastega.

**Kui kaua see valitsus praegusel kujul kesta saab?

Ma ei teagi, hingitseda saab ju 2011. aastani. Ka varem on meil olnud vähemusvalitsusi, mis valitsesid aastaid, kuid midagi ei teinud. Majandus oli toona küll plussis, ent praeguse suure miinuse korral on seda väga raske teha.

**Kas praegu üldse on kedagi, kes oleks valmis valitsusse minema? Oleksite valmis tagasi valitsusse minema?

Kui kutsutaks näiteks tagasi? Selle peaministriga? Ei noh, siis kui sõlmitaks uus koalitsioon, siis võib kõike mõelda. Naiivne oleks öelda, et me ei oska valitsuses olla. Kui tulevad koalitsiooniläbirääkimised, siis me seda kindlasti arutame. Kuid ma arvan, et Ansip tahab olla lõpuni peaminister ja see koalitsioon püsib 2011. aastani, kui vahepeal midagi katastroofilist ei juhtu.

** Kui te peaksite Tallinnas saama sellise tulemuse, et olete kaalukeeleks Keskerakonna ja reformi-IRL-i vahel, siis kummaga te koostööd eelistate?

Me ei ole mitte kunagi veel Keskerakonnaga valitsuses olnud ja see on lähtepunkt. Ma ei välista nende erakondade puhul, et nad taas kord keskerakonnaga koalitsiooni lähevad, kuna nad on seda varemgi teinud. Mis puudutab üldse erakondadevahelist koostööd, siis me ei saa välistada midagi – võib ju juhtuda, et Keskerakond saab sellise võidu, et moodustab taas üksi koalitsiooni.

**Kuidas mõjutavad kohalike omavalitsuse tulemused olukorda Toompeal?

Kindlasti muudab see olukorda, kui Keskerakond ei peaks Tallinnas võimule saama, siis võib väga lihtsalt teoks saada see koalitsioon, millest Reformierakond on unistanud ehk löövad käed Keskerakonnaga.

**Mis teie arvates siis juhtub, kui politseinikel palku kärbitakse?

Vaadake, riigi võib üldse ära kärpida, vähendada korrakaitsjaid veel, kuid see tähendab riigi pankrotti. Sisejulgeolekus vähendati töökohti 15 000-lt 10 000-le juba majanduse kõrgajal. See vähendab selles sektoris töötajate motivatsiooni ja usaldust riigi vastu. Paremad otsivad muu töökoha, halvad ja rumalamad jäävad kohale. Mõni ütleb, et mis siis halba on, kui läheme tagasi aastasse 2005, kuid nagu mäletame, siis just sel ajal läks 40 liikluspolitseinikku kohtu alla. Meil on olnud kohtunikke, kes on võtnud altkäemaksu vaatamata oma kõrgele palgale. Olukord läheb sinnasamma tagasi – kõike ei avastata ja süsteem korrumpeerub. See on omakorda oht julgeolekule.

**Kui korrumpeerunud meie riik ja ametkonnad on?

Kui motivatsioon väheneb, siis selline olukord järjest süveneb. Inimene ei tule riigiametisse tööle kui firmasse, kus on omad riskid, vaid usub, et see töökoht ei lähe pankrotti. Kui ühel hetkel hakkab kõik allamäge minema, siis kriis süveneb ja meelitab korruptsioonile.

**See on tulevikuperspektiiv, aga kuidas praegu ametnike seas seis on?

Korruptsiooniga on seis viimastel aastatel üsna hea olnud. Liikluspolitseinike käest sai mõne aasta eest 500-kroonise eest minema. See pisik on kerge jälle tulema, kui motivatsioon ja kindlustunne kaovad. Vähemalt loob see ohu, kui mitte korruptsiooni, siis rumaluse ohu.

**Kui korrumpeerunud meie poliitika praegu on?

Ma saan sellest rääkida ainult siis, kui kohtuotsus on jõustunud. Eks Eesti riik on jõudnud oma menetlustes kaugemale kui kunagi varem, kuna meil praegu on kõrgeid riigiametnikke ja poliitikuid uurimise all. See ei tähenda, et meie korruptsioon oleks väga suur, pigem on meie politsei ja uurimisorganid teinud paremat tööd ja olnud varasemast rohkem motiveeritud.

**Millest nüüd see lisamotiveeritus on tulnud?

Kohtunike, prokuröride palgad on seni olnud väga head ja politseinike palgad ka. Kui sul on konkurss koha peale, siis motiveerib see töötajat ka korruptsioonilaadsetes keerulisemates valdkondades tööd tegema.

**Üks Keskerakonna tuntud poliitik mainis mulle, et kui oleksite kauemaks ministriks jäänud, siis oleks Eesti palju puhtamaks saanud. Mida saab minister korruptsiooni vastu võitlemisel ära teha?

Noh, eks poliitiliselt antakse suunad kätte. Öelda, et oleme poliitiliselt sõltumatud, on vale. Prioriteedid pannakse poliitiliselt paika ja kui räägime õiguskaitsealasest koostööst, siis see oli prioriteediks juba enne minu siseministriks hakkamist. Deklaratsioon ja kokkulepe sõlmiti Langi ja Laaneti vahel. Tegeletud on sellega 2003. aastast ja eks oleneb ka sellest, kuidas sa inimesi motiveerid ja vahendeid eraldad. Võid võtta häid seadusi vastu, pidada ilukõnesid ja panna prioriteete paika, kuid kui sellele ei järgne motivatsioonipaketti, siis ei ole ka tulemusi loota. Aivar Otsalt oli ju prefekt ja midagi olime kuulnud pidevalt, kuid kui asja poleks kohalikud inimesed Tartus alates prokurörist kuni kaponi käsile võtnud, siis poleks ehk midagi juhtunud. Minister ei ütle, mida tehakse, vaid ta peab looma eeldused, et uurijaid ei takistata nende leitu väljatoomisel.

**Keskerakonna toetajad väidavad, et nende vastu suunatud süüdistused on poliitiliselt kallutatud, kuna Reformierakonna samalaadseid eksimusi ei uurita. Kas see vastab tõele, et ühe erakonnaga seotut uuritakse teistest rohkem?

Ma ei usu seda, selle tõestuseks on viimasel aastal avalikkuse ette toodud juhtumid. Kui keegi ütleb, et kohut on võimalik mõjutada, siis ma ei usu, et Eestis sellised kohtunikud enamuses on. Kui on, siis on neid vähe. Teoreetiliselt on seda võimalik teha algfaasis, kui tõendeid hangitakse. See on samamoodi kui autojuhtide kiiruse ületamise puhul: kõiki vahele ei võeta, sest politsei lihtsalt ei märka. Igale poole korruptsioonivastases võitluses ei jõuta. Kui olla väga teoreetiline, siis on võimalik, et mõne asja pealt pigistatakse silm kinni.

**Aga te ei usu seda?

Ei usu, aga pärast Otsalti juhtumit tekkib väike küsimus, et võib-olla see ei ole juhus, et tema tegevust lihtsalt ei märgatud.

**Vaadates üksikkandidaat Indrek Tarandi võitu europarlamendi valimistel, siis kas teile ei tundu, et rahvas hakkab parteidest võõranduma?

Pigem olid protestihääled, ei soovitud toetada erakondi. Mis nüüd edasi saab? Kui Tallinnas tuleb 79-st kohast 40 „Tarandit” ja nad hakkavad linna valitsema, kas see siis oleks edukas valitsemine. Ma ei usu, et paremaks läheb. Selliseid fenomene on meil ka varem olnud – Jüri Toomepuu, Kirill Teiter Saaremaal. Ma olen Taageperaga nõus, et erakonnad kõige paremad ei ole, kuid midagi paremat pole ka välja mõeldud. Eks iga erakond peab nüüd enda sisse vaatama, erakonnas ei saa toetuda ainult ühe väikse grupi otsustele.

**Kas ei peaks üle vaatama parteide rahastamise, ehk aitaks väiksem rahasumma riigieelarvest erakondadel rahvale lähemale tulla?

Eks peaks seda süsteemi mingil määral kombineerima. Kui jääb nii, et riigieelarvest saab raha ainult riigikogupartei, siis teeb see uute tulijate tuleku raskemaks, kuigi ega neid väga palju ilmselt tulemas polegi. Poliitika peab olema ikka professionaalne ja erakondade tegevust peaks riik stimuleerima, et ei oleks põhjust otsida nimekirjadesse ainult erakonnatööga tegelenud nn poliitbroilereid.

**Kuidas suhtute parteidele antavatesse eraannetustesse, mis enne valimisi lähevad ikka väga suureks. Kas need ei pane erakondi annetajatest sõltuma?

Need on ju avalikud ja fikseeritud. Eks seejärel saab vaadata, kas annetused ja otsused on läinud ühtemoodi. Ma ei julge öelda, et ainult riik peab neid toetama, võiksid olla ka annetused, ja siis ajada poliitikat, mis ühele või teisele inimgrupile on kasulik.

**Kes on teie poliitfilosoofilised eeskujud sotsiaaldemokraatias?

Sotsiaaldemokraatlik maailmavaade on oluliselt muutunud. Kindlasti pole see see, et käib vedurivile, tuhat inimest läheb tänavale ja ajab kõigile hirmu nahka. Mulle istub pigem tänapäevalik lähenemine nagu Tony Blairil, mida tuleb ka edasi arendada – kuidas hoida ühiskonda selliste vapustuste eest, kus 15-protsendine majanduskasv langeb sama suurde miinusesse.

** Mainite, et sellist langust peaks vältima, kuid olite ju ise sotsidega valitsuses. Kas tunnete endal ka mingit kaassüüd?

Eks juhtiv partei kannab ka valitsuse eest vastutust. Mina ei oska nii vaadata, sest mina tegelesin siseministeeriumi asjadega ja ülejäänu oli teisejärguline. Siseministeeriumis püüdsin asju ajada, näiteks hakkasime masu ajal kolme asutust ühendama, samal ajal kui teised koosseise suurendasid. Ka erakonna puhul polnud ma nii ees, ideoloogiat juhtisid Ivari Padar ja Eiki Nestor, kuid mõningaid märke oleks paremini lugeda võinud küll.