Eesti elukeskkond peab eeskätt väiksemates valdades ja linnades oluliselt paranema. Riigi peamised võimalused inimeste heaolu suurendada ning ühiskondlikku ja piirkondlikku ebavõrdsust vähendada, on läbi maksusüsteemi ja eelarvepoliitika. Eesti arengu uuele tasemele viimiseks vajame terviklikku maksureformi, mille väljatöötamisse tuleb kaasata ettevõtjaid, maksueksperte ja majandusteadlasi.

Kindlasti peab maksureform olema ambitsioonikam, kui üksikute maksude protsendipunkti võrra siia-sinna liigutamine ning olemasoleva tulubaasi ümberjaotamine. Eesmärgiks olgu madalapalgalistele kõrgema sissetuleku tagamine, ühiskonna tasakaalustamine ning riigi ja kohalike omavalitsuste tulude suurendamine. Vajame täiendavaid vahendeid ennekõike kodulähedase ja konkurentsivõimelise hariduse pakkumiseks, pensionite ja sotsiaaltoetuste suurendamiseks ning siseturvalisuse (politsei, pääste, kiirabi) operatiivseks tagamiseks.

Toon välja viis ettepanekut Eesti maksusüsteemi muutmiseks:

1) Klassikalise ettevõte tulumaksu kehtestamine 12% maksumääraga. Sarnaselt Indrek Neivelti ja paljude teistega toetan ka mina klassikalise ettevõtte tulumaksu taastamist. Kusjuures 8% tulumaksust suunaksin riigile ja 4% vastavale kohalikule omavalitsusele, kus kasum teenitakse. Ühtlasi eeldab see kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahv 6 lõike 1 täiendamist, lisades omavalitsusüksuse ülesandeks ka kohaliku ettevõtluskeskkonna arendamise. Samas jätaksin riigile õiguse kehtestada väiksematele ettevõtetele maksuerisusi sõltuvalt asukohast, töötajate arvust ning kasumimäärast.

Dividendide väljamaksmisel eraisikule vähendaksin dividendide tulumaksu määra juba tasutud ettevõtte tulumaksu määra võrra. See tähendab, et maksukoormus ei tõuse ettevõtjatel, kes seni kogu kasumi dividendidena välja on võtnud. Küll aga teeniks riik lisatulu neilt ettevõtetelt, kes oma kasumi välja laenavad või lihtsalt kontole jätavad. Ma pean silmas näiteks Eestis tegutsevaid pankasid, mis teenisid Eesti Panga andmetel 2013. aastal 444 miljonit eurot puhaskasumit.

2) Kaudsete maksude osakaalu vähendamine. Pean õigeks langetada näiteks toasooja ja ravimite käibemaksu, sest tegemist on eluks vajalike kulutustega. Kindlasti tuleb vähendada ka elektriaktsiisi, mis on Eestis ligi 4,5 korda kõrgem Euroopa Liidu miinimummäärast.

3) Tulumaksuvaba miinimumi tõstmine alampalgani, mis parandaks kõigi tulumaksu maksvate tööinimeste ja pensionäride majanduslikku olukorda. Miinimumpalka teenivate inimeste tulumaksuga maksustamine on ebaeetiline, sest alampalgaga on pea võimatu inimväärselt toime tulla, rääkimata perekonna ülalpidamisest. USA president John F. Kennedy lausus juba pool sajandit tagasi: „Kui vaba ühiskond ei suuda aidata paljusid, kes on vaesed, ei suuda ta päästa neid väheseid, kes on rikkad.“

4) Astmelise tulumaksu kehtestamine muudaks meie maksusüsteemi õiglasemaks ning suurendaks riigi sissetulekuid. Eestil on viimane aeg üle võtta euroopalik lähenemine, kus jõukamad inimesed panustavad proportsionaalselt rohkem oma riigi arengusse. Astmeline tulumaks aitaks selgelt vähendada ka ühiskondlikku ebavõrdsust.

5) Turismimaksu loomine kohaliku maksuna. Seadustaksin kohalikele omavalitsustele võimaluse kehtestada enda territooriumil turismimaks eelarvesse lisatulu teenimiseks. Eesti kohalike omavalitsuste finantsautonoomia, mida 2009. aastal veelgi kärbiti, ei ole täna vastavuses nende kohustuste hulgaga. Ühtlasi toetan jätkuvalt omavalitsuste tulubaasi taastamist kriisieelsele tasemele.

Minu poolt väljatoodud ettepanekud on ainult osa vajalikust maksureformist ning ootan huviga ka teiste erakondade seisukohti ja täiendusi. Olen kindel, et ühiste arutelude käigus jõuame Eestile parimate lahendusteni.

Jüri Ratas
Riigikogu aseesimees