Teise näitena tõime esile Pärnu üksikema juhtumi, keda pank teavitas kaaslaenuvõtja makseraskustest alles siis, kui oli jõutud juba otsusele laenuleping üles öelda ja nende ühiseks tagatiseks olev korter maha müüa. Naise sõnul ei antud talle enam võimalust oma kodu päästa ega kaaslaenuvõtja 500-eurost võlga kinni maksta.

Pank ei anna infot inimestele, kes vastutavad laenu eest solidaarselt. Näiteks võib üks ja sama maja olla tagatiseks kahe pere laenule. Kui ühel tekivad makseraskused, siis esiteks pank ei teavita sellest teist peret, mistõttu pere saab sellest teada alles siis, kui ühiseks tagatiseks olev maja on juba ohus. Lisaks ei anta neile ka võimalust võlg üle võtta.

Juristide liit kutsus Eesti Päevalehe palvel teema arutamiseks kokku laiema ringi spetsialiste ja jõudis seisukohale, et siiani on jäetud Eesti seadustesse lüngad, mistõttu solidaarselt vastutavate pantijate õigused ei ole tagatud. Praegu väidavad pangad ühise rindena, et nad ei anna tagatise andjale infot laenu kohta, sest pangaseadus annab selleks õiguse. Tagatise andjat nimetavad nad üldse kolmandaks isikuks, kes pole asjaga seotud. Ometi vastutab probleemide puhul just nimelt tema.

On küll õigustatud

„Solidaarvastutuse puhul on panga poolt info andmine tagatise andjale siiski õigustatud,” vastas kokkuvõtlikult juristide liidu ümarlaua nimel liidu direktor Krista Paal. „Tagatise andja informeerimine laenust ei ole piisavalt selgelt reguleeritud,” tõi ta esile üldisema probleemi.

„Kuna lisatagatise andmine ei ole veel laenu käendamine, siis ei kohaldu siin võlaõigusseaduse paragrahv, mille kohaselt võlausaldaja peab andma käendajale infot tegeliku võlgniku kohustuste täitmise kohta. Sama norm peaks kohalduma ka lisatagatise (pandi) korral, aga praegu ei kohaldu,” selgitas Paal.

Pangad väidavad, et pangasaladuse tõttu ei tohi nad anda kodu pantijale, näiteks kirjeldatud vanaprouale, teavet võla suuruse kohta. Pantijal või käendajal on aga õigus maksta ise võõras võlg tagasi, et vältida oma kinnistu sundmüüki. Selleks peaks pank enne kohtutäituri poole pöördumist esitama pantijale või käendajale dokumendid võla suuruse kohta ja pakkuma võimalust võlg tasuda. Samuti võiksid nii pantija kui ka käendaja esitada võlanõudele vastuväiteid, nagu võlgnik ise saab teha.



VASTUS

Pangalepingud võivadki olla abstraktsed

Justiitsministeerium möönab, et tarbijat eksitav olukord on võimalik, aga ettepanekut seadusemuudatuseks ta ei tee.

Esitasime reformierakondlasest justiitsministrile Kristen Michalile küsimused pankade seatud tingimuste kohta, arvestades, et paljudel inimestel ei ole võimalust ka õigusabi saada.

Ministri eest vastas pressiesindaja Priit Talv. „Seadus ei pane laenuandjale selgesõnalist kohustust anda käendajale põhjalikku teavet laenulepingu kohta,” tõdes Talv.

Meie probleemi kirjeldusele, et pangad lisavad oma tüüplepingutesse klausli, millega lisatagatise andja annab oma vara tagatiseks ka laenuvõtja tulevikus võetavatele laenudele, ilma et teda sellest teavitataks, tõdeti ministeeriumist: „Praegu kehtivad seadused ei keela sellise abstraktse tagatiskokkuleppe sõlmimist.” Kas ei peaks siis seadust muutma, et tarbija õigused oleksid paremini kaitstud? „Tagatiskokkulepete teema ning käendajate informeerimine ja nende õiguste tagamise probleemid vajavad täpsemat analüüsi, kas kitsaskohad peituvad praegustes seadustes,” vastas pressiesindaja.