Kohus kohustas peksjaid maksma kannatanule tekitatud varalise kahju eest 16 000 krooni, tervisekahjustusega tekitatud töövõime kaotuse eest 136 961 krooni ja mittevaralise kahju tekitamise eest veel 150 000 krooni. Praeguses rahas kokku üle 19 000 euro. Peale selle viivised nendelt summadelt. Kuni kannatanu vanaduspensionile jäämiseni tuleb kurjategijatel perioodiliste maksetena tasuda 2300 krooni (u 147 eurot) kuus.

Kannatanu ei ole sellest rahast siiani praktiliselt mitte midagi kätte saanud. Asi anti küll kohtutäiturite menetleda, aga: „Nad (kohtutäiturid – toim) ütlevad, et nad ei saa neid kättegi,” ütles ta.

Indrek Niklus, justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja, kommenteeris lugu vaid põgusalt, seega küsisime täiendavalt justiitsministrilt ja põhiseaduskomisjonilt, kas Eesti elanikud peavadki leppima olukorraga, kus riik ei suuda tagada, et kuriteos kannatanutele makstakse välja kahjutasu.

Kuna antud loo puhul ei olnud tegemist isoleeritud juhtumiga, siis mida võiks seadusandliku poole pealt teha või muuta, et kannatajatele hakataks maksma kas hüvitist või üksikvanematele elatist?

Justiitsministeerium vastas esmalt küsimustele, et nemad on oma seisukoha Indrek Nikluse kommentaari näol juba avaldanud. Toome siinkohal ära viimase osa sellest:

"Eestis täidavad kohtuotsuseid kohtutäiturid täitemenetluse raames ja seadusega on täituritele antud võlgnikult väljamõistetud summade kättesaamiseks üsna suured volitused. Tõsi on see, et teatud hulgal täitemenetlustest esineb täitmisega probleeme, kuna võlgnikel ei ole vara. Need juhtumid on kahtlemata väga ebameeldivad ja rasked mitte ainult täiturite jaoks, vaid eelkõige neile, kellele võlgu ollakse.

Olukorras, kus võlgnikult midagi võtta ei ole, on ükskõik kellel raske midagi ette võtta. Siiski kaalume justiitsministeeriumis täiendavaid meetmeid sellistele juhtumitele reageerimiseks ja loodame lähiajal esitada avalikuks arutamiseks mõned uued ideed, et leida võlgnikult võla kättesaamiseks veelgi tõhusamaid vahendeid."

Arutlus järgmisel nädalal

Kui Päevaleht küsis justiitsminister Hanno Pevkurilt, mida täpsemalt kujutavad endast täiendavad meetmed, mis justiitsministeeriumis kaalumisel on, vastas minister:

"Tõepoolest on juhtumid, kus võlgnikul ei ole vara ega muid vahendeid, et oma võlgnevusi tasuda, äärmiselt kahetsusväärsed. Tõsi, et kui inimesel sissetulekut või muud realiseeritavat vara pole, on ükskõik kellel, sh täituril, võlgnikult summade kättesaamine raske kui mitte võimatu.

Tuleb mõista, et täitemenetlus käsitleb kõiki võlajuhtumeid sarnaselt, elik täiturid saavad ja peavad lähtuma seaduslikest võimalustest, sõltumata sellest, kas kohtuotsuse sisuks on hüvitise maksmine kuriteo ohvrile, elatise mittemaksmine või üürivõlg.

Ma usun, et nii nagu minul, nii on enamikel lehelugejatel väga raske mõista inimesi, kes teadlikult (eriti kirjeldatud juhul või ka näiteks elatise mittemaksmisel) jätavad oma kohustused täitmata. Kahjuks selliseid inimesi leidub. Loodan, et täiturid teevad nii kirjeldatud juhtumi kui kõikide teiste täitemenetluste puhul oma tööd südamega, et nende kätte jõudnud asjad laheneksid.

Samuti oleme ministeeriumis kaalumas, kas lisaks kehtivale õigusele on veel mingeid võimalusi võlgnikelt võlgade sissenõudmise tõhustamiseks. Nii on mõnes riigis kasutusel võimalus riigi poolt antud õiguste äravõtmiseks (näiteks juhtimisõiguse äravõtmine elatise mittemaksmisel). Just elatisnõuete paremaks täitmiseks olemegi ministeeriumisse järgmisel nädalal kokku kutsunud ka huvigrupid. Kindlasti väärib edasist arutelu samuti see, kas ja kui siis millistele võlgnevustele laiendada elatisega sarnaselt uusi võimalusi."

Põhiseaduskomisjon ei võta seisukohta

Põhiseaduskomisjon ei ole kolme päringu peale oma kollektiivset hinnangut olukorrale andnud.

Põhiseaduskomisjoni liige Rein Lang (RE) keeldus "sellist ajakirjanduslikku sisu" (viitega Päevalehe esmaspäevasele artiklile) riigikogu liikmena kommenteerimast. Komisjoni liige Tarmo Tamm (KE) kommenteeris põgusalt, et tegemist on häbiväärse looga, "kus riigi suutmatus olukorrale lahendus leida on jätnud tubli riigi kodaniku abitusse seisusse. Seni kuni riik ei ole suutnud täitevametnikke korralikult oma kohustusi täitma panna, tuleb riigil kannatanule oma rahakotist igakuine hüvitis välja maksta. Kindlasti tuleb võlgade kättesaamiseks tõhustada vahendeid ja loodetavasti Justiitsministeerium lähiajal tuleb välja mõne seadusealase ettepanekuga."