Justkui õpikust võetud vägivallajuhtum

 (96)

Justkui õpikust võetud vägivallajuhtum
Marko Mumm

Ilmsiks tulnud juhtum võib innustada ka teisi naisi seisma vastu vägivallale ja otsima abi. Ajakirjanduses viimastel päevadel palju kõneainet tekitanud perevägivallajuhtumit nimetas sotsioloog Iris Pettai klassikaliseks perevägivallasituatsiooni kirjelduseks, millistest ka õpikutes kirjutatakse.

Sotsioloogi sõnul on hea, kui perevägivallajuhtumitest kõneldakse avalikult ja mitte ainult anonüümselt, sest see julgustab teisi kannatanuid oma olukorda mõistma ning püüdma seda lõpetada. Pettai sõnul ei tunnistanud veel neli aastat tagasi ei politseinikud, meedikud ega isegi sotsiaaltöötajad, et Eestis on perevägivald väga suur probleem.

Iga kümnes teatab politseile

Neli aastat tagasi osutus sotsioloogide sõnul võimatuks leida ametlikke teid pidi uuringu tarbeks sadat perevägivalla all kannatanut. Samas, n-ö tuttavate tuttavate kaudu leiti sada vägivalda kogenud inimest kergesti.

Viimane politsei korraldatud vägivallauuring tõi üksi Läänemaal kokku 344 juhtumit. Kusjuures rahvusvahelised uuringud näitavad, et naine (üheksal juhul kümnest on perekonnas pekstav naine) kutsub politsei appi alles pärast seda, kui ta on vähemalt 33 korda peksa saanud.

Pettai sõnul teatab iga kümnes perevägivalla käes vaevlev naine sellest politseile, samas Soomes teeb seda iga viies naine. Sotsioloogi rõõmustas hiljutine politseiinfo, et perevägivallast teatamine on viimasel aastal kohati kuni 10 protsenti kasvanud.

Kannatanud naiste tugigruppide vedaja, psühholoog Velda Veia nimetab perevägivalda võimuküsimuseks. “Vägivald on võimu küsimus, see on vägisi võimu omamine perekonnas,” defineeris Veia perevägivalla olemust.

“Vägivallatseja käitub omanikuna – nii naise kui ka laste omanikuna –, kellele kehtivad ainult tema enda kehtestatud reeglid ja keda ta ei võta võrdväärsetena,” ütles Pettai. “Kusjuures on tavaline, et vägivallatseja tõesti elab maksimaalselt oma perele, et tal ei ole õigeid sõpru ning enda meelest tahab ta oma perele alati parimat, mõistmata, mida ta tegelikult teeb.” Psühholoogi sõnul usuvad perevägivalla puhul nii vägivallatseja kui ka ohver, et olukorras on süüdi just ohver, mitte vägivallatseja. Veia sõnul saab vägivalda lõpetada või sellest välja tulla ainult siis, kui kas ohver või vägivallatseja mõistavad, mis toimub. Just selle tunnistamiseni on väga pikk tee ning Veia sõnul kestab perevägivald tavaliselt aastaid, enne kui ohver julgeb enda eest seisma hakata.

“Kannatanud naiste tugirühmadesse ei ole tulnud kedagi, kes oleks vähem kui kaheksa aastat abielus olnud ning enamasti on algus olnud ka ilus, kuid siis on vägivald üha kasvanud, kuni viimase piirini,” ütles Veia. “Naisel on vastutustunne pereelu ees ja hirm, et ühiskond teda ei mõistaks, sest ta ei tule ju ise oma perega toime – pereasjad on ju üldise arusaama järgi peresiseselt lahendamiseks.”

“Ega vägivallatsejad ise ole ka õnnelikud, aga nad ei saa aru, miks, sest ei oska teisiti käituda,” ütles Veia. Tulevast aastast hakkavad Eestis tööle esimesed tugirühmad vägivallatsejatele. Sinna oodatakse neid, kes tunnevad, et on aeg-ajalt vägivaldsed, kuid ei suuda sellest ise hoiduda.

Statistika

Vägivald viiendikus peredes

41 000 vigastatud naist

•• Vägivaldset surma sureb Eestis aastas 40 naist, Soomes 30, Norras 1–2

•• Kodutülis sai vigastada 2003. aastal 41 000 naist, 7000 raskelt

•• Paranemiseks kulub ühel ohvril keskmiselt 11 päeva, kõigil kokku 433 000 päeva

•• Töölt puudub 54% ohvritest, kokku 206 000 päeva

•• Eestis on perevägivalla probleem viiendikus peredest.

•• 13–14 % koduvägivallast on füüsiline ja seksuaalne

•• Suguelundite vigastusi saab aastas 4000 naist, sündimata jääb hinnanguliselt 2000 last

•• Psüühiline häire on tuvastatud vaid 0,2% vägivallatsejaist

•• Keskmiselt on ohver peksa saanud 33 korda, enne kui politseist abi otsib

•• Peamine riskigrupp on naised vanuses 21 kuni 30 eluaastat

•• 2/3 ei otsi kohe pärast vigastada saamist arstiabi

•• 72%-l ohvritest on mõni pika-ajaline tervisehäire

Perevägivalla struktuur:

•• Mees ründab naist – 86%

•• Naine ründab meest – 8%

•• Mees ründab meest – 4

•• Naine ründab naist – 2%

Allikas: avatud ühiskonna instituut

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare