Rabe kohtus teleintervjuu salvestamise eesmärgil Estonia viimase vahimadruse Silver Lindega, kes kahe tunnistaja juuresolekul kinnitas, et ta viibis Kalev Vahtrasega ühes palatis. Linde tunnistab, et Turu haiglas viibides paigutati ta kollegi Vahtrasega ühte palatisse ning tal oli selle üle hea meel. Vahtras oli täie elu ja tervise juures ja nad vestlesid Lindega.

Vahtrasel oli küll madal kehatemperatuur, kuid muid vigastusi mehel ei olnud, kinnitab Linde. "Vahtrast soojendati soojade tekkidega," kirjutab Rabe, edastades Linde sõnu. Linde väitel viidi Vahtras ühel hetkel minema. "Läksin ühte teist kolleegi, Victor Psnetsoid vaatama, ja tulime siis koos Kalevi juurde, aga siis oli ta juba minema viidud. Koos voodiga," kinnitab Linde.

Kui Linde küsis haigla õelt Vahtrase ümberpaigutamise kohta selgitusi, teadis see rääkida, et mees viidi üle ühte teise haiglasse. Rabe kirjutab, et kontakteerus pärast Lindelt tunnistuse saamist Turu haigla tollase peaarsti Antti Järskalaineniga. Järskalainen keeldus Rabele informatsiooni edastamast, viidates andmekaitseseadustele, kuid rääkis, et üks kummaline seik hukupäevast meenub talle küll.

Järskalaineni sõnul telliti sellele samale haigele Rootsist helikopter, et teda Rootsi transportida. Järskalainen ei osanud öelda, millised vigastused sellel isikul olid, et talle Rootsist helikopter telliti.

Peaarst nägi hiljem protokollist, et see meespatsient suri enne, kui kopter Turu haiglasse kohale jõudis. Millegipärast transporditi mees aga siiski Rootsi edasi, rääkis peaarst Rabele. Järskalainen pidas seda kummaliseks kahel asjaolul, esiteks, kuna surnud patisente ei transpordita kunagi edasi ning teiseks, kuna kõik eestlasest surnud viidi hoopis Helsingisse kohtuarstlikku meditsiini instituuti. See Eesti mees aga transporditi Rootsi.

Rabe kirjutab oma pöördumises veel, et Vahtrase pääsemist kinnitas Turu haigla ka mehe abikaasale, Ruth Vahtrasele, hiljem öeldi talle aga, et mees leiti merest surnuna. Vahtras on pääsenute hulgas ka mitmes nimekirjas, ühes nimekirjas on ka mehe kehatemperatuur. See on küll madal, kuid surnute temperatuuri ju ei mõõdeta, spekuleerib Rabe. Ruth Vahtrase sõnul olid Eestisse saadetud surnukehal peksmise jäljed, keha oli kaetud verevalumitega ning kaelal olid torkehaavad. Rabe sõnul lahati surnukeha abikaasa protestidest hoolimata Soomes, surmapõhjuseks toodi hüpertoonia (hüpetoonia on tegelikult kõrgvererõhutõbi, mõeldud on ilmselt hüpotermiat - toim.). Ühel paberil on kirjas, et Kalev Vahtras uppus laeva juures. Ruth Vahtrasele enne hukkunu kodumaale toimetamist Eesti kaitsepolitseis näidatud piltidel hiljem surnukehal avastatud ning nähtud vigastusi ei olnud. Ruth Vahtrase arvates oli KaPos nähtud fotodel pildistatud tema magavat meest, mitte surnud inimest. Eestisse toodud keha oli aga elanud üle midagi kohutavat, see ei sarnanenud piltidel olnud mehega, on Vahtras varem ajakirjandusele öelnud. Kalev Vahtrasega ühes päästeparves viibinud laevakokk Peeter Palgunov on tunnistanud, et kui tema parvelt minema viidi, jäi Vahtras sinna täies elujõus.

Soome kohtuarstlikku meditsiini laborist kinnitati Rabele, et surnukehale tekkisid vigastused, kui see jõudis kiviklibusele rannale. Ruth Vahtrasele koju saadetud riided olid aga vigastuseta, ainult veidi verised. Rabe peab seda kummaliseks. Samuti välistab see Rabe sõnul asjaolu, et mees oleks kopteri trossi otsast merre kukkunud. Riided oleks siis rebenenud olnud, väidab Rabe oma pöördumises.