Juuli teine nädal: naistevahetus
Seda me Mikuga reede hommikupoolikul tegimegi. Neljapäeva õhtupoolikul oli meie ainsa taru esikülg paksult mesilasi täis ja algaja järeldus oli, et nüüd läheb lennuks. Tirisin aiatoolid kohale ja võtsin mesindusõpiku ette. Mikk pidas targemaks helistada Roela ökomesinikele Taalidele. Ja head nõu Aililt ja Tõniselt saimegi. Lennumesilasi on lihtsalt nii palju, et nad ei mahu enam tarusse ära, ja et me soovisime varuks ka teist peret saada, siis saime täpsed näpunäited, kuidas taruvahetus teha, vana ema taruga uude paika viia ja uude tarusse emakupp jätta. Ega ma öö läbi magada küll ei saanud. Jah, ja taru juures tundus mulle, et iga mesilase poole tuleb lasta pahvakas suitsu, aga üsna pea sain aru, et mesilased naeravad pihku mu üliaktiivsuse peale – kordagi ei tekkinud neil tahtmist susata. See on igal juhul hea harjutus neile, kes tahavad ennast proovile panna. Tõnis Taal ütleb, et tänavu olevat enneolematult hea meeaasta, kaalutarusse tuleb kahe päeva jooksul kümme kilo mett juurde: „Põhiliselt vist praegu vaarikamesi. Suvemagusat juba saab, aga talvevarudeks tasub mett soetada augustis. Mesi on nagu hea vein, mis muutub seistes paremaks!”
Teised tiivulised
Linnurahvas on häbelik, ainult ohakalind pillub trillereid ja peoleo vilistab või kräunub. Räästapääsukesed on jäänud vaiksemaks, küllap on munad juba pesas. Rannast kostab meriski ja punajalg-tildri hõikeid – linnumees Leho Luigujõe ütleb, et tegelikult asutavadki kurvitsalised end rändele juulis, mere ääres võib aga näha rislasid ja muud põnevat. Meie rannas käib õhtuti valju jutu saatel ka üks tuttpüti pere, kolm juntsu sukelduvad igatahes vahvalt. Mikk Sarv ütleb, et põlisrahvastel on tuttpütt veepõhjast uue maailma väljatooja. Loodetavasti on uus ilm ilusam ja Eestimaa pääseb ängist.
Lopsakas, sinine ja kollane
Taimeilmas jätkub endiselt meeletu kasvamise järk – peenarde vahelt tuleb pangede viisi umbrohtu ära tassida. Eriline tegija on sel aastal vesihein, mis on nii lopsakas, et söö või ise. Rohimata aladel on õide puhkenud pisikesed kollaste õitega harakladvad ja litterheinal on litrid küljes, maltsad aga kiduvad. Niitudel on Rootsi lipuvärvide mäng. Eriti õhinal õitsevad aga uute euroteede äärsed alad: kollane karikakar, ussikeel, kellukad, kesalilled, esimesed põdrakanepid, ühesõnaga – imeilus. Murakad ei ole veel sugugi valmis, Kaja Kübar ütleb, et Nigula rabas on nad alles väikese sõrme suurused nupsud, küpsemist tasuks umbes nädala jagu oodata. Küll on metsa all valmis saanud mustikad ja metsmaasikaidki jagub veel – mitte enam kolm-neli marja taime otsas, vaid ühekaupa. Tartu turul rääkis üks marjakorjaja, et liitrise anuma täitmiseks kuluvat tubli kaks tundi. Metsa all leidub kukeseeni, puravikke, esimesi pilvikuid ja riisikaid.
Tuulispask
Kesknädalane tormihoog ei ulatunud õieti kuhugi, oli pigem juulikuise tuulispasa nägu. Pärnumaal lendas küll katuseidki, rääkimata okstest, mis murdmist ootasid. Suplusveed on soojad, kuid tuuline ja pilvealune õhk hoiab ihu pidevalt kananahal. Niiskus on aga kodamööda tigudele, keda on sel aastal tõesti palju. Murus on ka pisikesed kärnkonnapojad ja kompostihunnikutes nastikumunad. Metsloomade turvakodu saab pidevalt teateid üksikutest ja õnnetutest siilipoegadest, turvapaikadesse on toodud juba 18 siililast. „Ei tea, kuhu need emad kadusid, aga parem on jätta loomade toitmine järele, sest kuulda on isegi juhtumitest, kus siilid käivad grillvorsti lunimas. Igavesti neid toita ei jõua ja siis ongi loomalapsed hädas,” ütleb Kaja Kübar.
Migreenikutele!
Hiinas käies sattusime teetehasesse, kus teed tehti krüsanteemi õienuppudest. Õpetuses seisis, et see säilitavat igavese nooruse. Eestlastele on krüsanteem küll matuselill ja mürgitaim... Ent inglase Jekka taimeraamatust leidsin teadusuuringutele viitava väite, et kui süüa kuue kuu jooksul iga päev võileiva vahel kolm kuni viis lihtõielise krüsanteemi lehekest, vähendavat see migreenihoogusid 90 protsenti. Proovige, aga ärge üle doseerige.
LASTELE: pudelituulik
Mustvees seisab ühe kurgikasvataja kasvuhoone kohal vahva tuulikute vägi: pooleteiseliitrise värvilise plastpudeli külgedelt lõigatakse lahti kolm 2 cm laiust ja 25 cm pikkust liistakut ja painutatakse need korgipoolset külge terveks jättes laiali. Selline lihtne propeller pannakse meetripikkuse täisnurgaks painutatud traadi otsa, üks ots läbi korgi pudelipõhjani, ja kinnitatakse teist traadiotsa pidi paarimeetrise puutoki külge. Keerab end tuule suunda ja keerleb vurinal!
