Nädala neli suvisemat loodusemärki on:

•• poksivad sokuisandad,

•• mulisev põõsalind,

•• võilille udupead ja

•• hommikukaste.

Uusi uudiseid toob eelkõige hilisõhtul kagutaevas lühikest tuuri tegev täiskuu. Just praegu on täiskuu taevavõlvil kõige madalamal. Nii madalal, et katsu või käega. On ka lootust, et ta teeb nüüd ära meheteo ja keerab lõpuks puhkusekraanid lahti.

Linnud

Oh seda laululusti, mis nüüd põõsalinde vallanud on. Hommikune pruunselg-põõsalind mulistab oma laulu ette ühe hingetõmbega – just nii nagu teevad jalgpallikommentaatorid pärast siselöödud võiduväravat. Kägudele on saabunud tehnikasajand. Sel kevadel olen kahel korral näinud kägu elektritraadil kõõlumas! Nädala tegijateks võiks muidugi tembeldada ka kuldnokapojad – pruunikad, alati näljased, toitu manguvad armsad käratsejad.

Matsalu mailt teatab linnu-uurija Eve Mägi, et kormoranid on visad. Ehkki rüüstajad korjasid saartelt ära esimese munakurna, on nüüd taas pesades üks kuni kolm muna. On loota, et kui neid linde kaitsealadel rahule ei jäeta, kolivad nad lõpuks Kakumäele ja Piritale, nagu teisedki lindpriid.

Imetajad

Kaja Kübar teatab, et metskitsedel on alanud poksimatšid. Kui vastast ette jääma ei juhtu, siis tuuseldatakse oma puskimispuud nii, et kooreribad lendavad. Muudel loomadel on poegadega peiduline aeg. Inimest ei taheta praegu näha.

Aga metsloomi võib vaatama minna loomaaeda. Õppida näiteks hüljestelt, kuidas tehiskeskkonnas rõõmus ja aktiivne olla. Või kui majesteetlikult oskab käia kaamelibeebi. Sealsetel karvakandjatel on praegu käimas suur karvavahetus ja võib eeldada, et kohalikud varblased on oma vääriskarusnahkse pesavooderdise üle üliuhked. Ja Aleksei Turovski peab karupuuride ees veenma, et kõik jääkarud on hästi toidetud ning ei vaja lisaks veel üht küpsist ja ka kätt, mis seda ulatab…

Taimed

Mis nüüd küll kõik õitseb: kullerkupud, ojamõõlad, tähtheinad, maasikad, vereurmarohud, tulikad, lõosilmad, jürililled, vahulilled, iminõgesed, rebasesabad, salu-siumarjad, hanijalad, varemerohud, tõlkjad, harakputked, ütleb Vello Keppart. Nigula rabas ka jõhvikad, rabakas, ubaleht ja soovõhk. Metsa all on leselehe õrnad õied, nõmmel kassikäpa roosad käpad. Ja õitseb meestepetja külmamailane. Ilmselt võiks siinkohal üles lugeda pooled Eesti taimeliigid.

Aga nädala silmapaistvaimaks märgiks on hoopis viljad – võilille kollane päikeseratas muutus üleöö hõbevalgeks udukeraks. Olev Merivee kirjutabki: “Mekandi avarate väljade võilillekuld asendub hoogsalt võilillehõbedaga. Hetkel seis juba hõbeda kasuks.” Mall Värva üt-leb, et tänavune kevad on ravimtaimede kogujale ülisoodne – sel nädalal käis ta näiteks nurmenukuõisi korjamas.

Muu loodus

Noh, ei külmeta ainult inimesed, ka loomad – putukad on vaikselt siiski oma soojätkamisega tegelenud ja lihavatel taimelehtedel võib näha hulgaliselt krõmpsutavaid röövikuid. Mõnusat ööliblikate lendu ei ole veel.

Hommikukaste on. Ja tegelikult on ka mõnusat päikesepaistet – selle suve tõusev trend on põhjamaine loomulik päevitus. Ei kõikvõimalikele pudelipäevituskreemidele, muidu ei pea me järgmisel vintskel talvel tõbedele vastu! Jõuluvanamaal põhjapolaarjoonel on praegu võimalus päevitada 24 tundi ööpäevas – seal algas polaarpäev.