Juuni viimane nädal: sipelgad ennustavad vihmast suve
See, kes jaanilaupäeval Avinurme tünnilaadalt endale kena korvi lunastas, peaks nüüd küll korviristsed maha pidama ning metsmaasikale tõttama. Lõuna-Eesti kuplitel on neid kohe lademes. Kel korvi pole, see otsigu kõrs – maasikmarjade kogumiskõrreks on kõige parem neljakandilise varrega longus helmikas. Rabademees Enn Vilbaste Pärnumaalt ütleb, et metsmaasika aeg saab küll kohe läbi, kuid see-eest on metsades valmis mustikad. Jõhvikas õitseb rabades kenasti ja murakanupud tõotavad kahe-kolme nädala pärast kobedat saaki.
Kollaste karikakarde õiekroone on vist teede ääres igaüks näinud, aga ka angervaksa õied oma uimastava lõhnaga lummavad ning õitseb ka põdrakanep. Hein on nii küps, et varsti teda enam niita ei saagi. Kaskedel on juba esimesed kollased lehed. Tiina Ojala Saaremaalt teatab, et vööthuul-sõrmkäpad õitsevad niitudel ning teede ääres punab punastest tolmpeadest. Mikk tuli just õuest suure peotäie meie oma hernekaunadega ning Peipsi ääres on tõeline hapukurgihooaeg.
… ja maasikalised jäävad võrku
Ka peenramaasikad on küpsed ja manulasi kuhjaga – möödunud nädalal lõikasin marjavõrkudest muudkui kuldnokanoorukeid välja. Mõnel jätkus pahameelt veel kuhjaga: “Minu omad, minu omad”. Lühikese sabaga harakapoisid on tunduvalt rahulikumad tegutsejad. Heinaaeg toob aga muret rohussiblijate peredele – pole mingi ime, kui väikeste mustade rukkiräägupoegade kamp niiduki eest jooksu pistab. Toonekurgede noortekogumeid on sel aastal vähem, see-eest on hõivatud mullu tühjana seisnud pesad. Mõnes pesas on juba käimas lennuharjutused, teises on alles munad. Pääsukesed on sel aastal hädas, sest pesad pudisevad – ehitamise ajal oli ülikuiv, nüüd jälle troopiliselt niiske.
Ööd on põnevad
Küllap nii mõnigi meist jäi jaaniööl põhjala valgete ööde lumma. Ja öösiti on põnev – põnevust kütavad rabamännikus üksteise võidu soristavad öösorrid. Parkides ja luhtadel on praegu jaaniusside tulemäng. Pärast südaööd käib akna taga suur ööputukate virvarr: surusääsed, surud ja öölased. Muidugi on võrratute öölõhnade aeg. Ebajasmiin ja angervaks, vihmajärgne kaselehe lõhn, ööviiulid metsa all.
Puhkuse ilmapäevik!
Enne kui maakodusse puhkust veetma sõidad, mine osta endale ruuduline vihik. Sinna kirjuta võrkkiiges lesides üles kõik, mida näed. Kui mõni asi tundub kummaline ja arusaamatu, siis mine küsi naabrimemmelt või pöördu loodusraamatute poole. Küllap märkad varsti, milline vahva ja mitmekesine maailm sind ümbritseb. Kui interneti-ühendus on käepärast, siis toksi ilmavaatlused ka oma blogisse teistele lugemiseks.
LASTELE
Lillemäng: kukk või kana, noor või vana?
Praegu on õitsemas kasteheinad, mille peatutiga saab üht väga vana mängu mängida. Aga kõlbab ka mõni teine kõrreline. Esimene mängija küsib: “Kukk või kana, noor või vana?” Teine pakub, milline tulemus tuleb. Kõrs tuleb võtta nimetissõrme ja pöidla vahele ning siis hoogsalt kõrre tipu suunas tõmmata. Kui pähikud jäävad sõrmede vahele ühetasase tutina, siis on tegemist kanaga. Kui üks on teistest palju pikem, on tulemuseks kukk. Kui tutt on suur ja lai, siis on ta vana ja kui väike ning kitsas, siis on noor. Kui ennustaja arvas ära näiteks noore kuke või vana kana, võib ta järgmisena küsida.
