Juunikuu algul sündis Pärnus neli püütonipoega

Pärnu Iris ja Peeter Põldsami Pärnu rannahoones avatud roomajate loomaaias Mini Zoo näeb 16 liiki madusid, sisalikke, gekosid — kokku üle 40 roomaja. Kõige haruldasem loom Põldsamite loomaaias on Lõuna-Ameerika kodugeko, keda Euroopas esineb väga vähe. “Kusagil Eestis või Soomes on minu omade kaks poega,” lisab Põldsam.

Paljudele inimestele võõristust, samal ajal põnevust pakkuvad roomajad on perekond Põldsami igapäevane elu ja teenistus. Ilma putukakasvatuseta oleks talvel nälg majas; Põldsamid kasvatavad kilke ja troopilisi tarakane roomajatele söögiks.

“Tahan, huvitab, meeldib, mul on eluline vajadus sellise elu järele,” põhjendas 40 roomaja omanik Peeter Põldsam oma huvi nende vastu.

Enamik Põldsamite roomajaid on ainulaadsed, kuna on suutnud kodutingimustes järglasi saada. “Sellega on hea kõmu teha, et nad pole varem vangistuses paljunenud,” naerab Põldsam.

Esmakordselt Eestis sai lapsevanemateks püütonipaar, kelle neli poega koorusid “avalikul sünnitusel” juuni alguses. Ka haruldane roheleeguan pole Eestis ega tihti ka mujal maailmas kodutingimustes paljunenud.

Sünnitusabipüütonimammile

Ennast harrastusherpetoloogiks nimetav Peeter Põldsam ütleb retseptiks põhjaliku kirjanduse uurimise ja loomade käitumise tundmaõppimise. “Kirjandust on mul kodus palju, ise pole vaja midagi leiutada,” ütleb mees, kes ülikooli bioloogiaõpingutele ei pääsenud matemaatika pärast.

Hiljuti püütonibeebide sünnile kaasa aitamine andis ka “ämmaemanda” kogemusi. Püütoniema 21 munast koorus ilmale 4 poega. “Mõned oleks saanud veel elule aidata, kui oleks õigel ajal käärid munasse löönud, aga kui taipasime, olid nad lämbunud,” räägib Põldsam, lisades, et järgmisel korral teab ta juba sünnitusabist rohkem.

Madude kurameerimine on tagasihoidlik, võhiklikule silmale märkamatu, muudel roomajatel on armumängud märksa elavamad. “Roheleeguanid löövad ümber emase tantsu, teevad end ilusaks ja kekutavad, liputavad sabaga ja ajavad end hästi puhevile,” kirjeldab Põldsam leeguanide pulmamängu.

Madu ei erista oma peremeest teistest inimesest ega ilmuta hoolitsemise eest mingit tänu ega poolehoidu.

Peremees tunneb hoolealuseid paremini ja taipab nende käitumisest, millal loom tujutseb ja rünnata kavatseb.

Pahuraks ei tee looma hoopiski mitte tühi kõht. “Vastupidi, pigem on ta pahas tujus pärast söömist, kui toidumaik veel värskelt suus,” kirjeldab mees kägistaja aplust.

Rahumeelseks muutub püüton pärast kõhutäie seedimist. “Siis ta ei ole eriti ohtlik ega agressiivne, aga ettevaatlik peab alati olema, sest maod näevad halvasti ja märkavad vaid liikuvat objekti,” lisab ta.

Oma vitsad on Põldsam paaril korral saanud ja nüüd oskab maohammustusi karta. “Oleks nagu süsti saanud, verd jooksis kolinaga. Hästi valus, aga paraneb ruttu ära,” kirjeldab ta maohammustustega kaasnevaid piinu.

Haruldased sisalikulised roheleeguanid on taiplikumad ja saavad inimestega sõbraks. Võõraid nad kardavad ja hoiavad eemale, mõnega saavad ettevaatlikult tuttavaks ja mõnda jäävadki kartma, rääkis peremees.

Ainuke mürgine madu Mini Zoos on loodusest püütud rästik. Miniloomaaeda külastavatele kooliekskursioonidele pakuvad Eesti päritolu roomajad huvi, et kivisisalikku, rästikut ja nastikut eristada. Põldsami jaoks on üllatav, et ei linnalapsed ega täiskasvanud tee vahet nastikul-rästikul ning imestavad, et sisalikud mürgised pole.

Abikaasa sai mehe koos madudega

Varem jagasid maod kodu Põldsamite korteris. Aastaid tagasi laskis Põldsamite kodus puurist jalga Amuuri roninastik, kes mitu kuud hiljem ilmus välja 20 kilomeetri kaugusel Pärnu-Jaagupis vanni alt.

“See oli imelugu, ta pidi sinna autoga sõitma,” arvab Põldsam. Kuigi nastik oli suuremaks kasvanud ja viga saanud, tundis peremees ta eripärase mustri järgi ära. Pärast elas seikleja veel kaua ja kasvas suureks.

Põldsami sõnul ei olnud tal abikaasale tarvis auku pähe rääkida, sest madusid kasvatas ta enne Irisega tutvumist.

“Minul olid maod olemas, ta sai minu koos madudega ja muutusi huviliseks,” naeris ta. Poegade Mihkli (9) ja Ismo (11) kohustuseks on võilillede korjamine ja loomade söötmine.

Edaspidi tahavad Põldsamid juurde tuua troopilisemaid liike, et saaks korraliku troopikamaja, kus oleksid troopikataimed, palmid ja krokodillibasseinid.

Krokodillid on Eestis salakaup, mis legaliseerimata kuuluvad konfiskeerimisele.

“Loodan, et segadus ja anarhia ükskord lõpeb ja saab tsiviliseeritul kombel asju ajada,” ütleb vaid legaalseid loomi kasvatav mees.