Endise Luunja sovhoosi dispetsherihoones istuvad paar töömeest ja arutavad, kes garaazhist autorattad ära on varastanud.

Saabub tööta jäänud raamatupidaja Ilme Randoja, kes saab 240 krooni töötu abiraha ja teenib elatist peamiselt juurvilja kasvatamisega. Parimatel päevadel rohkem kui 500 inimesele tööd andnud majand hoiab praegu palgal umbes kuutkümmend, kuid neilgi pole oma tööpostil suurt midagi teha.

Majandi 1992. aastal alanud allakäik saavutas haripunkti tänavu suve alguses, kui Tartu maakohus kuulutas välja majandi baasil moodustatud RAS Luunja pankroti. Riigiettevõtte juhatus vaidlustas pankroti ning ringkonnakohus kuulutaski selle kehtetuks. Pankrotihaldur aga oli vahepeal jõudnud majandi vara maha müüa ning uued omanikud Luunjas ettevõtlust alustada. Kuna pankroti vaidlustanud RAS-i juhatus oma vara kohtu kaudu tagasi nõuab, siis pole uutel omanikel tuleviku suhtes kindlust ning töö on soiku jäänud. Kui kunagine majand kevadeks peremeest ei saa, ähvardab vara rüüstamine ja laialitassimine, kohalikke elanikke aga täielik tööta jäämine.

"Keskeriharidusega ei taha mind enam keegi kuhugi tööle ja liiga vana olen ma ka," kurdab endine raamatu- ja kassapidaja Ilme Randoja, kel kahe aasta pärast pensioniiga kätte jõuab. Ta on 18 aastat Luunjas elanud. "Majand oli siin ainuke koht, kus tööd sai. Linnas polekski võimalik tööl käia, sest bussiliiklus on kehv. Inimesed on siin enamasti kõik üle neljakümne, no kuhu me veel läheme? Oleks need uued omanikud siin pärast pankrotti tõsiselt tööle saanud hakata, oleks ehk tööd saanud..."

Uued omanikud on vihased

Kui ringkonnakohus pankroti tühistas, kaebas RAS-i Luunja juhatus uued omanikud kohtusse, nõudes ostetud hoonete tagasiandmist.

"Lugesime lehest kuulutust, tegime oma pakkumised ja ostsime pärast pankrotti vara ära," meenutas Oü Casus juhataja Lasse Lehis. "Hakkasime aktiivselt tegutsema, tegime tulevikuplaane, ja siis järsku pankrot tühistatakse! Kui Tartu maakohus RAS-i pankrotti välja kuulutades vea tegi, siis miks mina kui heauskne ostja pean sellise karistuse kaela saama ja kõigest ilma jääma?"

Kui kohus otsustab nii Casuselt kui kahelt teiselt uuelt omanikult, AS Elveralt ja AS M. Tammelt vara käest ära võtta, on kõik kolm lubanud otsuse edasi kaevata. "Ma rõhun kohtus sellele, et pankrotiseaduse järgi pidi haldur pärast pankrotti vara maha müüma ja seega olid meie ostutehingud täiesti seaduslikud," ütles Lehis, kes töötab ka advokaadina. RAS-i hagid uute omanike vastu on praegu arutusel kolmes erinevas esimese astme kohtus. "Kuni mul pole selgust, kas ma olen täieõiguslik peremees, pole tahtmist viljahoidla katustki ära parandada," ütles Lehis.

Majandist tehtigi 1995. aastal riigiaktsiaselts selleks, et seda erastada, ütles RAS-i endine tegevdirektor Aare Leidik. "Me nägime juba siis, et tootmise jätkamisel kasvavad võlad veelgi, kuid lootsime, et erastamisel saadakse see raha ostjalt tagasi," rääkis Leidik. "Kui me oleks tootmise katkestanud, poleks keegi RAS-i tahtnud. Selle aasta alguses toimunud erastamisel aga ühtegi soodsat ostjat Luunjale ei leitud. Kuna olime kõik oma lootused erastamisele pannud, siis võttis pärast seda võimust käegalöömismeeleolu ja asjad läksid veel viletsamalt, kuni juunis tuli pankrot."

Asja taga võivad olla ebaausad ametnikud

RAS-i juhatuse esimehe Uno Silbergi hinnangul on Luunja pankroti tühistamine loonud pretsedendi. "Me näitasime pankroti tühistamisega, et sellisel viisil, nagu Luunja pankrot välja kuulutati, pole enam võimalik ettevõtteid maha parseldada," ütles Silberg. "Pool Eestit on juba niiviisi jõutud maha ärida." "Kui Luunjas oleks selline pankrot õnnestunud, võiks ju tulevikus teistegi suuremate ettevõtetega nii teha," leidis põllumajandusministeeriumi ökonoomikaosakonna juhatajana töötav Silberg. Ta ei täpsustanud, keda ta majandi ebaseaduslikus pankrotti ajamises kahtlustab, lausus aga, et Luunja pankroti ja majandusliku olukorraga on asunud tegelema majanduspolitsei ja riigikontroll.

Avalikult seda välja ei öelda, kuid nii mõnegi asjaomase isiku arvates mängisid Luunjat pankrotti ajades kokku uued omanikud, pankrotihaldur ning esimese astme kohus. Omanikud lükkavad selle süüdistuse mõistagi ümber. Kes oli pankroti väljakuulutamise ajal Saksamaal, kes luges selle kohta alles lehest.

Sellistel puhkudel pole välistatud ka pankrotihalduri ja kohtunike vaheline kokkumäng, vihjab viimane Eesti Ekspress - sest haldur saab pankrotti sattuva ettevõtte varast suure protsendi endale (suuremate ettevõtete puhul koguni seitsmekohalise summa), on tal kasulik mõjutada tubli altkäemaksu abil kohtunikku tegema talle meelepärast otsust.

Kohus selgitab, kas Luunja vara võetakse uutelt omanikelt ära või jääb see RAS-ile, kelle kaudu tehakse katset riigi vara taas erastada. Selge on see, et enne nelja-viit aastat ei tasu kohalikul rahval edukat põllumajandusettevõtet Luunjasse oodata.

SVEN VABAR